Albatrossi lugu

„Albatrossi lugu“ on soome kirjaniku Volter Kilpi teos, mis ilmus eesti keeles Loomingu Raamatukogu sarjas 1968. aastal. See jutustus viib lugeja meresõidu ja kaubanduse maailma, kus peategelasteks on laevnikud, kaupmehed ja meremehed, kelle elus on sama palju riske kui võimalusi. Tekstis põimuvad rahvalik jutustamisviis, värvikas keel ja elutruud karakterid, mis loovad kujutluspildi inimestest, kes on oma ettevõtmistes kavalad, järjekindlad ja vahel ka kergemeelsed. Lugu avab, kuidas väikesest algusest võib kasvada suur jõukus, ning millised on selle hinnaks olevad pingutused ja ohud.

Teos toob esile meremehe elu kahepalgelisuse: ühel hetkel võib olla vaevu midagi, teisel aga laevastik kümnetes sadamates. Läbi Vaasa Ville kuju ilmneb, kuidas õnn, nutikus ja julgus võivad viia mehest, kelle esimese fregati eest polnud keegi valmis maksmagi, suureks kaubalaevastiku omanikuks. Samal ajal annab autor mõista, et edu taga ei ole mitte ainult juhus, vaid ka sihikindel töö ja valmisolek riske võtta. Loo tonaalsus on rahvalikult muhe, kuid peidab endas teravat pilku inimliku ahnuse ja ambitsioonide suhtes.

Volter Kilpi (1874–1939) oli soome proosakirjanik, keda peetakse 20. sajandi alguse soome modernismi üheks olulisemaks autoriks. Tema loomingut iseloomustab ainulaadne keelekasutus, rahvalik ja samas filosoofiline jutustamislaad ning sügav huvi inimese ja ühiskonna seoste vastu. Kilpi kõige tuntum teos on romaan „Alastalon salissa“ (1933), mida peetakse soome kirjanduse suurteoseks. „Albatrossi lugu“ kuulub tema lühemate proosapalade hulka, kuid peegeldab hästi autori stiili ja temaatilisi huvisid, sidudes mere, kaubanduse ja inimliku iseloomu uurimise üheks terviklikuks looks.