Filosoofilised jutustused

„Filosoofilised jutustused“ koondab prantsuse valgustusfilosoofi Voltaire’i olulisemaid jutustusi, milles autor ühendab terava satiiri ja filosoofilise mõtte. Kogumikus leiduvad lood „Zadig ehk Saatus“, „Mikromegas“ ja „Candide ehk Optimism“, mida peetakse tema kuulsaimateks proosatekstideks. Need teosed on üles ehitatud allegoorilise ja satiirilise proosana, mis kätkeb endas filosoofilist arutelu inimese elu, õnne ja kannatuste põhjuste üle. Voltaire kasutab jutustusi vahendina, et kahelda üldtunnustatud tõdedes, kritiseerida dogmatismi ja avada maailmapilti, kus inimlik mõistus on suunavaks jõuks.

Erinevad jutustused toovad esile Voltaire’i oskuse käsitleda suurt maailma väikestes piltides. „Zadig“ viib lugeja idamaisesse keskkonda ja arutleb saatuse paratamatuse üle, „Mikromegas“ kujutab satiirilises võtmes inimkonna tühisust universumi mastaapides ning „Candide“ on maailmakirjanduse klassikaks saanud kriitika Leibnizi optimismi vastu, mille järgi kõik toimub parimal võimalikul viisil. Igas loos avaldub autori iroonia, kuid samas ka tõsine soov panna lugejat mõtlema ühiskonna, usu ja moraali küsimuste üle. Raamat sisaldab ka märkusi ja järelsõnu, mis avavad tekstide tausta ja asetavad need laiemasse filosoofilisse konteksti.

Voltaire (1694–1778), kodanikunimega François-Marie Arouet, oli prantsuse valgustusajastu suurkuju, kelle looming mõjutas oluliselt Euroopa mõtteviisi. Ta oli viljakas kirjanik, filosoof ja ühiskonnakriitik, kes tegutses nii ajalookirjutuse, esseistika, luule kui ka proosa vallas. Tema filosoofilised jutustused said laialt loetud just seetõttu, et neis ühendusid vaimukas satiir ja sügav maailmavaade, mis olid lugejale samas kergesti hoomatavad. Voltaire’i teosed on tänaseni aktuaalsed, sest need paljastavad nii inimlike nõrkuste kui ka ühiskondlike vastuolude püsivuse ja kutsuvad esile mõtisklust vabaduse, õiguse ja inimlikkuse üle.