Poisid tänavalt

“Poisid tänavalt” on Voldemar Raidaru jutustus, mis on kirjutatud kooliealistele noortele ja asetub kodanliku Eesti aega. Teos toob esile väikelinna kehvikulaste elu, näidates, kuidas noored püüavad toime tulla keerulistes oludes. Lugu on rajatud seiklustele ja argistele tegemistele – poiste mängud järve ääres, töö palgiparvetajate juures ja hiljem saeveskis. Need kogemused annavad edasi nii lapsepõlve rõõme kui ka ühiskondlikku ebavõrdsust, mida vaesemate perede lapsed pidid igapäevaselt taluma. Teos püüab äratada empaatiat ning samal ajal näidata sotsiaalset vastandumist oma ajastu vaates.

Oluline osa raamatus on pühendatud sellele, kuidas jõukam kiht suhtub töölisklassi lastesse. Nende üle irvitamine ja nende alavääristamine äratab noortes trotsi ja kujundab neis vastuseisu ebaõiglasele korrale. Jutustuses põimuvad seega kaks tasandit – lapsepõlve mänguline maailm ja ühiskondlikud pinged, mis sunnivad poisse varakult küpsema. Teose sihiks on ühtaegu pakkuda elamust ja kasvatada sotsiaalset teadlikkust, mis oli omane oma aja lastekirjandusele, eriti 1950. aastate lõpus.

Voldemar Raidaru (1900–1961) oli eesti kirjanik, kes tegutses peamiselt proosa vallas. Tema loomingus leidub nii lastele kui ka täiskasvanutele suunatud teoseid, mille keskmes on sageli argine eluolu ja sotsiaalne probleemistik. Raidaru kirjutamislaadi iseloomustavad lihtsus, selgus ja oskus luua äratuntavaid tegelasi, kes tegutsevad tavapärases keskkonnas. “Poisid tänavalt” on näide tema noortele mõeldud loomingust, kus seikluslik jutustamisviis ühendatakse kasvatava suunitlusega. Nii jäädvustab ta ühe põlvkonna lapsepõlve ja toob esile ümbritseva ühiskonna vastuolud.