Revolutsioonist, mis uputas end verre

„Revolutsioonist, mis uputas end verre” on Voldemar Pinnu kirjutatud ülevaade Prantsuse revolutsiooni sündmustest ja nende tõlgendustest. Raamat algab sümboolse hetkega 1789. aasta suvest, mil Camille Desmoulins asetas rohelise lehe mütsile ja käivitas rahva hulgas vastuhaku laine. Sellest sümboolikast hargneb lahti neli aastat kestnud pöördeliste sündmuste jada, mis tõi kaasa Louis XVI kukutamise ja kogu Prantsusmaa ühiskondliku korra raputamise. Autor kirjeldab revolutsiooni kui kirgede möllu, mis vaheldus lootuse ja vägivalla, idealismi ja terrori vahel ning mille mõju ulatus kaugele väljapoole Prantsusmaad.

Teos rõhutab, et Prantsuse revolutsiooni ajalugu ei ole üheselt mõistetav, vaid pigem pidev vaidluste ja tõlgenduste väli. Kangelased ja reeturid on ajas vahetanud kohti ning sündmused on saanud kord musta, kord heleduse varjundi. Pinn toob välja, kuidas sama isikut või tegu on eri aegadel nähtud vastandlikult – kord vabaduse sümbolina, kord verejanulise vägivalla kandjana. Nii kujuneb raamatust mõtisklus ajaloo enda loomuse üle: kuidas sündmuste tähendus muutub ja kuidas iga põlvkond loob oma nägemuse minevikust. Revolutsiooni kirjeldatakse kui protsessi, mis tõi kaasa tohutuid muutusi, kuid ka meeletut inimkaotust ja kannatusi.

Voldemar Pinn on ajaloolane ja publitsist, kelle huvi on olnud eelkõige Euroopa suurte ühiskondlike murrangute ja nende mõju analüüsimine. Oma kirjutistes on ta püüdnud luua lugejale selgeid ajaloolisi seoseid ja anda edasi sündmuste sisemist loogikat. „Revolutsioonist, mis uputas end verre” on üks näide tema püüdest tõlgendada Prantsuse revolutsiooni mitte ainult faktide kogumina, vaid ka väärtuskonfliktina, mis peegeldab inimeste unistusi ja eksimusi. Selline käsitlus teeb teosest ühtaegu ajaloolise ülevaate ja arutluse ajaloo tõlgendamise olemuse üle.