Punane terror ja Läänemaa 2. osa

“Punane terror ja Läänemaa” teise osa keskmes on Läänemaa piirkonna saatus Teise maailmasõja viimastel aastatel ja sellele järgnenud perioodil. Autor püüab taastada 1944. aasta sügise sündmusi, mil Nõukogude väed taas Eestisse saabusid, kuid ajaloolise tõe rekonstrueerimine on keeruline. Materjali on säilinud vähe, ametlikud allikad on moonutatud ning Saksa okupatsiooni ajal kogutud andmed on vaid osaliselt kasutatavad. Teos tugineb suuresti inimeste mälestustele – nii kirjalikele kui suulistele – mis annavad küll ainulaadset teavet, ent kannavad endas ka paratamatut ebatäpsust ja lünklikkust.

Raamatus rõhutatakse, kuidas erinevad tunnistused samadest sündmustest võivad olla vastuolulised: kuupäevad, kohad ja osalejate ring ei lange alati kokku. See teeb uurimise keerukaks, kuid samas loobki inimliku pildi ajast, mil hirm, segadus ja vägivald määrasid inimeste elu. Teos püüab lahti mõtestada nii isiklikke kogemusi kui ka laiemat poliitilist tausta, avades Läänemaa inimeste igapäevaelu olukorras, kus okupatsioonivõimu surve ja punane terror muutusid paratamatuks reaalsuseks. Autor läheneb teemale tõsiselt, jättes lugejale võimaluse ise otsustada, millistest allikatest tõde kõige usutavamalt välja joonistub.

Voldemar Pinn (1924–1996) oli Läänemaa uurija, koduloolane ja aktiivne muinsuskaitseliikumise liige. Tema töö oli tihedalt seotud ajaloo säilitamise ja kohaliku mälu talletamisega, eriti seoses Teise maailmasõja aegsete ja järelsete sündmustega. “Punane terror ja Läänemaa” kuulub tema põhjalikemate käsitluste hulka, mille eesmärk oli anda edasi nii dokumentaalset kui ka mälestustele rajanevat materjali, et taastada piirkonna keeruline ja traagiline minevik. Pinn tegutses ajastul, mil kohaliku ajaloo talletamine ja väljaandmine oli ühiskondlikult oluline ning aitas luua ühist arusaama piirkonna identiteedist.