Lavakujunduse sünd

Voldemar Peili teos „Lavakujunduse sünd“ on teatrikunsti ja kujunduspraktika käsitlus, mis vaatleb lavakujunduse kujunemist ja arengut kunstilise väljendusvahendina. Raamat keskendub sellele, kuidas visuaalne ruum teatris sünnib – millised on olnud ajaloolised mõjud, teoreetilised lähtekohad ja praktilised lahendused, mis lavakujunduse kui iseseisva kunstivormi välja kujundasid. Peil läheneb teemale süsteemselt, tuues esile erinevad suunad ja esteetikad, mis on mõjutanud lavapildi keelt, alates naturalismist ja klassitsismist kuni modernistlike ja kontseptuaalsete lahendusteni.

Teos ei keskendu ainult teooriale, vaid sisaldab rohkesti näiteid konkreetsetest lavastustest ja kunstnikutöödest, mis on andnud suuna Eesti teatrikunsti arengule. Toodud on paralleele Euroopa lavakujunduse traditsioonidega, kuid olulisel kohal on Eesti teatri ajalugu, selle iseseisvad lahendused ja isikupärased autorid. Peil käsitleb ruumi kui tähendusloome osa, kus valgustus, rekvisiidid, vormid ja värvid osalevad laval sündiva sõnumi edastamises sama aktiivselt kui näitlejad. Eraldi tähelepanu all on ka lavakujundaja ja lavastaja koostöö, mille sünergia määrab suuresti lõpptulemuse kunstilise kvaliteedi.

Voldemar Peil oli lavakujunduse ja teatrikunsti tunnustatud teoreetik ja praktiseeriv kunstnik, kelle mõtlemist iseloomustas distsiplineeritus, analüütilisus ja sügav huvi kujunduse sisu ning vormi seoste vastu. „Lavakujunduse sünd“ on ühtaegu ülevaade lavakujunduse ajaloost, esteetiline arutlus ruumiloome võimalikkusest ja ka isiklik kokkuvõte aastakümnete pikkusest praktikast teatrikunsti sees. See raamat sobib nii teatrihuvilistele, lavakunsti tudengitele kui ka visuaalkultuuri uurijatele, pakkudes süvitsiminekut valdkonnas, mis sageli jääb lavaesituse varju, ent mille tähenduslikkus on määrav iga lavastuse üldmõjus.