Naljakas inimene. Kassarimaa 1. osa

Voldemar Panso „Naljakas inimene. Kassarimaa 1. osa“ on autobiograafiline teos, mis avab lugejale tuntud lavastaja ja näitleja lapsepõlve ja noorusaastad. Raamat algab lapse silmade kaudu nähtud maailmast, viies lugeja 1920.–30. aastate Tallinnasse ja Kassari saarele, kus noore Panso elukogemus kujunema hakkas. Ta jutustab oma perekonnast, kooliajast ja varajastest kokkupuudetest teatriga, kuid teeb seda läbi huumoriprisma, mis on temale omane nii laval kui elus. Nõnda moodustub pilt poisist, kes kogub enda ümber mälupilte, inimesi ja hetki, millest hiljem saavad lavastused ja rollid.

Teose tonaalsus on vaheldumisi mõtlik ja mänguline. Autor ei pelga ennast näidata ka kohmetu, naiivse või eksiva poisina – ta justkui taaselustab oma mineviku mitte õpetliku, vaid elujaatava pilguga. Eri episoodide kaudu kujuneb arusaam, millised olid need iseloomujooned ja kogemused, mis kujundasid temast loovisiku. Olulisel kohal on keeleline väljenduslaad: Panso kirjutab elavalt ja kujundlikult, otsekui jutustaks ta laval publiku ees. Lood ja mälestused põimuvad sageli ka tähelepanekutega ühiskonnast ja inimestest, keda ta kohanud on, luues ajastutruu ning mitmekihilise vaate Eesti elule eelmise sajandi keskpaigas.

Voldemar Panso (1920–1977) oli Eesti teatri- ja kultuuriloo üks tähtsamaid kujusid. Ta oli Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri rajaja ning mitmete lavastuste ja näitlejate põlvkondade kujundaja. Tema panus Eesti teatrimaailma on olnud nii institutsionaalne kui isiklik. Autobiograafilise teose kaudu avaneb Panso kui inimene, kelle elutunnetus ja koomikameel ulatusid kaugele lavaruumi piiridest, pakkudes tänagi lugejale mõtteainet ja äratundmist.