Voldemar Panso

„Raamat lavastajast, näitlejast ja teatripedagoogist” on postuumselt ilmunud koondteos Voldemar Panso kirjutistest, märkmetest ja mõtisklustest, mis avavad tema teatri- ja pedagoogikakäsituse eri tahke. Tegu pole pelgalt mälestusteraamatuga, vaid metoodilise ja isikliku arutlusega teatri kui kunsti ja kutsumuse üle. Koondades endas nii lavastajapäevikuid, loengukatkeid kui ka artikleid, moodustab see teos isikupärase mõttekoe, milles peegelduvad Panso intensiivne tähelepanekuvõime, täpne sõnakasutus ning pedagoogiline missioon. Teater pole talle pelgalt lavaline tegevus, vaid sisemine seisund, töö ja eluviis, mille kaudu inimene kujuneb ja areneb.

Raamatu läbivaks teljeks on mõiste „distsipliin” – mitte pelgalt tehniline ega institutsionaalne kord, vaid vaimne ja eetiline hoiak, mis loob kunstilise tõe võimalikkuse. Panso kirjutised ulatuvad praktilistest lavastajameetoditest kuni näitleja sisetöö, loovuse ja vastutuse mõtestamiseni. Ta käsitleb ka teatripedagoogi ülesannet mitte niivõrd teadmiste edasiandjana, vaid isiksuste kujundajana. Rikkalikult näidete ja tähelepanekutega illustreeritud tekstid ei ole kuiv metoodiline käsiraamat, vaid kaasahaarav ja eluline arutelu, mis jääb mõistetavaks ka tänasele lugejale, eeldusel et too soovib süüvida teatri sisemisse loogikasse, mitte ainult selle nähtavasse vormi.

Voldemar Panso (1920–1977) oli üks Eesti teatrielu suurkujusid – lavastaja, näitleja ja teatripedagoog, kelle mõju ulatub kaugele üle tema eluaja. Tema asutatud Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder (praegune lavakunstikool) kujundas mitmeid põlvkondi eesti näitlejaid ja lavastajaid. Panso tööstiili iseloomustas suur nõudlikkus, täpsus ja ühtlasi sügav armastus teatri kui inimese sisemaailma väljendusvormi vastu. „Raamat lavastajast, näitlejast ja teatripedagoogist” on väärtuslik lugemismaterjal nii teatriprofessionaalidele kui ka kultuurihuvilistele, pakkudes ajatut pilku kunsti loomise ja õpetamise olemusse läbi ühe karismaatilise meistri silmade.