Elmar Kits

Voldemar Ermi monograafia „Elmar Kits“ on üks esimesi põhjalikumaid käsitlusi 20. sajandi eesti kunsti suurkujust. Raamat annab ülevaate Elmar Kitse kujunemisest kunstnikuna, tema loomingulistest otsingutest ja kohast toonases kunstielus. Teose struktuur järgib kronoloogilist ülesehitust, alustades kunstniku lapsepõlvest ja õpingutest ning liikudes edasi tema tööde ja loominguliste perioodide juurde. Kits oli erakordselt mitmekülgne autor, kelle looming hõlmas nii tahvelmaali, monumentaalset dekoratiivkunsti, pannood kui ka raamatuillustratsiooni. Raamatu tekst on mõeldud ühtaegu nii kunstihuvilisele lugejale kui ka professionaalsele kunstiteadlasele, pakkudes sissevaadet ühe loojaisiksuse kujunemisse.

Teoses rõhutatakse Kitse haridusteed ja tema kuulumist „Pallase“ kunstikooli traditsiooni. Õpingud Ado Vardi, Kaarel Liimandi, Villem Ormissoni ja Aleksander Vabbe käe all andsid talle tugeva tehnilise põhja ning avardasid tema kunstilisi vaateid. Raamat toob välja ka Kitse varased näituseosalemised ja tema edasise positsiooni eesti kunstiväljal, kus ta kujunes juba 1930. aastate lõpust üheks silmapaistvamaks maalijaks. Samuti kirjeldatakse tema tööd õppejõuna Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ning hilisemat vabakutselise kunstniku perioodi. Eraldi käsitletakse tema dekoratiiv- ja monumentaalmaale, mis said tuntuks nii oma värvirikkuse kui ka mastaapsuse poolest.

Voldemar Erm (1903–1989) oli eesti kunstiteadlane ja publitsist, kes pühendus eesti kunstiloo uurimisele ja selle populariseerimisele. Tema kirjutised eristuvad faktitäpsuse ja põhjaliku taustatöö poolest, kuid samas on need kergesti loetavad ja huvitavad ka laiemale publikule. Monograafia „Elmar Kits“ jäädvustab ühe andeka ja viljaka kunstniku loometeed, andes ülevaate nii tema isiklikust arengust kui ka eesti kunstielu kontekstidest. Erm on suutnud tabada Kitse loomingu mitmekesisust ja tähendust, kinnitades tema kohta eesti kunstiajaloos kui 20. sajandi keskpaiga üht tähtsamat maalijat ja kunstilist uuendajat.