Tahan olla aus

„Tahan olla aus“ on vene kirjaniku Vladimir Voinovitši varajane proosakogumik, mis koondab lühijutte ja novelle, keskendudes tavainimese argielule, inimlikele nõrkustele ja absurdselt koomilistele olukordadele. Voinovitš käsitleb oma tegelasi sümpaatse irooniaga, avades neid detailides, mis toovad esile nõukogude ühiskonna vastuolud ja harjumuspärase silmakirjalikkuse. Pealkirjaga novell viitab autori soovile säilitada ausus keskkonnas, kus siirus võib osutuda kohatuks või lausa ohtlikuks. Läbivaks jooneks on soov mõista, kuidas üksikisik saab jääda iseendaks, olles samas osa normeeritud kollektiivist.

Kogumiku jutud on enamasti realistlikud ja karakteripõhised, kajastades tüüpilisi olukordi tehases, asutuses või kortermajade igapäevaelus. Voinovitš kasutab dialoogi osavalt, andes edasi nii tegelaste mõtteviisi kui ühiskondlikku konteksti, milles nad tegutsevad. Huumor on sageli peene varjundiga, tabades vahetult nõukogude absurdi, ent ilma otsese pilkamiseta. Tekstid ei morjenda, vaid toovad naeratuse läbi äratundmise. Voinovitš ei jutlusta ega esita otseseid moraalseid seisukohti, vaid jätab lugejale ruumi hinnanguid kujundada, kutsudes mõtlema, milline on ausus eri oludes ja mis selle säilitamise eest maksta tuleb.

Vladimir Voinovitš (1932–2018) oli vene nõukogude kirjanduse üks silmapaistvamaid satiirikuid, kes saavutas rahvusvahelise tuntuse oma hilisemate romaanidega, eriti „Sõduri Ivani seiklused“ kaudu. Tema teosed on sageli sattunud tsensuuri alla ning autor ise oli aastakümneid Nõukogude võimude silmis ebasoovitav. Varajases loomingus, sealhulgas „Tahan olla aus“, võib näha tema hilisema satiiri algkujusid – teravmeelsust, detailset sotsiaalset vaatlust ja inimliku väärikuse kaitsmist näilise tühisuse kaudu. See kogumik pakub huvitava sissevaate autori kujunemisse ja tema vaateviisi algetesse.