Meie elame siin

Vladimir Voinovitši „Meie elame siin“ on nõukogudeaegse igapäevaelu vaatlusele pühendatud jutukogumik, mis ilmus eesti keeles 1960. aastate alguses. Teos koondab mitmeid novelle ja jutustusi, mille ühine nimetaja on tavaliste inimeste elu nõukogude süsteemi raamides. Autor keskendub väikeste, näiliselt tähtsusetute episoodide kaudu inimestevahelistele suhetele, bürokraatia mõjule, inimliku väärikuse säilitamisele ja argihuumorile. Tema tegelased ei ole kangelased, vaid inimesed, kes püüavad toime tulla ümbritseva absurdiga – seejuures mitte alati edukalt, kuid sageli inimlikult ja väärikalt.

Voinovitši stiil on lakooniline, samas teravmeelne. Tema juttudes on tunda huumorit, mis ei taotle naeru, vaid toob esile vastuolud inimese ja süsteemi vahel. Käsitletavad teemad on universaalsed: töö, ausus, mugandumine ja sisemine vastupanu. Autor ei varja oma kriitilist suhtumist riiklikesse institutsioonidesse ja ametlikesse dogmadesse, kuid teeb seda peenetundeliselt, pigem vihjamisi kui otsesõnu. See muudab teksti ajastule omaselt kahekihiliseks – pinnal toimetab lihtne elu, all peitub aga vaoshoitud iroonia ning sisemine protest. Ehkki tegevus toimub kindlas ajas ja ruumis, ei kaota lood oma kõnekust ka tänapäeval, sest puudutavad laiemalt inimese kohanemisvõimet ja väärtushinnanguid.

Vladimir Voinovitš oli vene kirjanik ja dissident, kelle looming on tugevalt seotud nõukogude ühiskonna kriitikaga. Ta sai tuntuks tänu oma satiirilistele romaanidele ja publitsistikale, mille tõttu sattus ka võimude ebasoosingusse. Teda on peetud üheks nõukogude absurdikirjanduse oluliseks esindajaks, kelle tekstid suutsid säilitada kerguse ja loetavuse isegi kõige rõhuvamas kontekstis. „Meie elame siin“ kuulub tema varasemasse loomingusse, olles heaks sissejuhatuseks Voinovitši hilisematele, teravama alatooniga teostele.