Kuuskümmend küünalt

V. Tendrjakov toob lugeja ette keerulisi eluprobleeme, pakkumata lõplikke lahendusi. Nende probleemide hulgas on nii õpetaja kui ka õpilase muundumine koolimiljöös. Kirjanik on tahtnud juhtida tähelepanu sellele, et iga inimene ei kõlba kasvatajaks, valgustajaks ega heategijaks, kas ta ise seda soovib või mitte. Kui talle ei ole antud või õpetatud nende ülesannete täitmise kõrget kunsti, läheb ta läbi elu, jättes maha hulga õnnetuid inimesi. Siiski jätab kirjanik lugejale võimaluse arutleda ka teisiti: ehk ei olegi õpetajal vastutust oma õpilaste elukäigu eest, ehk on ta tegelikult kõrvaline isik? (Tõlk.)