Prohvetid ja imetegijad. Etüüde müstitsismist

Vladimir Rožnovi teos „Prohvetid ja imetegijad. Etüüde müstitsismist“ pakub vaimse ja ajaloolise rännaku läbi erinevate ajastute ning religioossete maailmade, keskendudes isikutele ja nähtustele, mida on läbi aegade seostatud üleloomulike võimete, müstiliste kogemuste ja vaimuliku erilisusega. Raamat on kirjutatud populaarteaduslikus laadis, kuid säilitab esseistliku isikupära, sidudes ajaloolise faktimaterjali autori tõlgenduste ja filosoofiliste arutlustega. Käsitlusviis ei taotle ei sensatsiooni ega pimesi uskumist, vaid püüab uurida, kuidas on prohvetlikkus ja imetegemine ühiskondlikult ja kultuuriliselt mõtestatud.

Teoses vaadeldakse tuntud müstikuid ja visionääre – nii religioosseid tegelasi kui ka n-ö rahvapärimuses elavaid isikuid. Autor arutleb selle üle, kust jookseb piir usu ja pettuse, ekstaatilise kogemuse ja psüühilise seisundi vahel. Lisaks üksikutele isikutele on tähelepanu all ka nähtused, näiteks ilmutused, tervendamised ja ettekuulutused. Rožnov käsitleb neid teemavaldkondi tasakaalustatult, uurides nii ajaloolisi dokumente kui ka ühiskondlikku konteksti, milles müstikud tegutsesid või milles neid tajuti.

Vladimir Rožnov oli Nõukogude ajal tegutsenud ajakirjanik ja publitsist, kelle looming keskendus eelkõige filosoofilis-teaduslikele ja kultuuriloolistele teemadele. Tema käsitluslaad oli informatiivne, kuid mitte kuiv, võimaldades lugejal suhestuda käsitletud ideede ja isiksustega. „Prohvetid ja imetegijad“ on Rožnovi üks tähelepanuväärsemaid teoseid, mis eristus omas ajas julge teemavaliku ning mitmekülgse käsitluse poolest, andes aimu inimkonna püsivast huvist seletamatute kogemuste ja transtsendentse tajumise vastu.