Aldimängija Danilov

Romaan „Aldimängija Danilov“ kuulub vene müstilise realismi parimate näidete hulka. Teose peategelane Danilov on isa poolt deemon, kes pärast lütseumi lõpetamist saab ülesandeks korraldada ametkondlikel pidustustel ilutulestikke ja atraktsioone. Algul kulgeb elu ladusalt, kuid muutuste tuules otsustatakse ta saata Maale, kuna teda ei peeta täisväärtuslikuks deemoniks. Inimeste keskel leiab Danilov aga endale ootamatult uue kodu ja armub Natašasse, mistõttu tema suhtumine oma päritolusse ja saatusesse muutub. Romaanis põimuvad müstika, armastus ja inimlik igatsus kuuluvuse järele.

Teos loob erilise atmosfääri, kus fantaasia ja igapäevaelu on tihedalt põimunud. Danilovi lugu võimaldab autoril uurida piiri inimliku ja deemonliku vahel, tõstatades küsimusi loomingust, armastusest ja hullumeelsusest. Lugeja viiakse maailma, kus üleloomulik ei ole kõrvaline nähtus, vaid osa argipäevast, ning tegelaste sisemine võitlus saab sama oluliseks kui välised sündmused. See on raamat, mis kutsub avastama inimese hinge sügavamaid kihte ja näitab, kuidas igatsus inimliku läheduse järele võib olla tugevam kui igavene kuulekus oma algupärale.

Vladimir Orlov (1936–2014) oli vene kirjanik ja stsenarist, kelle loomingus on olulisel kohal fantaasia ja müstilise realismi jooned. Ta õppis Moskva Riiklikus Ülikoolis ajakirjandust ning töötas hiljem Maksim Gorki nimelises Kirjandusinstituudis professorina. Orlov saavutas tuntuse just romaaniga „Aldimängija Danilov“, mida peetakse tema olulisemaks teoseks. Lisaks kirjutas ta mitmeid lühemaid proosatekste ja filmistsenaariume, jäädes Vene kirjandusloos meelde autorina, kes oskas siduda igapäevase elu detailid ja müstilised kujutlused ühtseks tervikuks.