Lužini kaitse

„Lužini kaitse“ on Vladimir Nabokovi romaan, mis keskendub maletaja elu ja saatuse kujutamisele. Teose peategelane on erakordse andega Lužin, kellele malemäng saab pelgupaigaks argipäeva halluse eest. Mängust kujuneb tema elu kese, kuid samal ajal ka lõks, mis hakkab järk-järgult varjutama kõike muud. Romaan kujutab, kuidas geniaalsus võib muutuda koormaks ja eraldada inimese tavalisest elust, viies ta sisemisse vastasseisu iseenda ja välise maailmaga. Lugu kulgeb läbi Venemaa, Saksa kuurortide ja Berliini, kus maletaja elu ja mõtted põimuvad dramaatiliseks eksistentsiaalseks partiiks.

Romaan uurib geeniuse ja normaalsuse piire, tuues esile inimese hapruse, kui looming või anne muutub liialt kõikehõlmavaks. Lužini kinnisidee malest muutub sümboliks, kuidas üks kirg võib elust välja tõrjuda muud olulise. Autor seob malemängu reeglid ja strateegiad inimese elukäiguga, luues poeetilise ja samas traagilise kujundi. „Lužini kaitse“ on pingeline psühholoogiline lugu, kus malepartiist saab allegooria eksistentsiaalsele võitlusele. Peategelase prototüübiks on peetud maailmakuulsat maletajat Aleksandr Alehhinit, mis lisab romaanile biograafilist mõõdet.

Vladimir Nabokov (1899–1977) oli vene päritolu kirjanik, kes saavutas rahvusvahelise tuntuse nii vene kui ka inglise keeles kirjutatud teostega. Tema loomingut iseloomustab keeleline virtuoossus, mängulisus ja sügav psühholoogiline läbinägelikkus. Lisaks „Lužini kaitsele“ on tema tuntumad romaanid „Lolita“, „Ada“ ja „Kuningas, daam, soldat“. Nabokovi teosed uurivad sageli identiteedi, mälu ja kire teemasid, sidudes esteetilise täpsuse filosoofiliste küsimustega. „Lužini kaitse“ on tema esimene suur meistriteos, mis avas tee hilisemale maailmakuulsusele.