Kuningas, emand, poiss

Vladimir Nabokovi romaan „Kuningas, emand, poiss“ („King, Queen, Knave“) kuulub tema varajasse saksa keeles kirjutatud loomingusse ning kujutab armukolmnurka, mille kaudu autor uurib inimestevaheliste suhete varjatud dünaamikaid, manipuleerimist ja petlikku enesepilti. Romaani keskmes on Berliini ärimees Dreyer, tema noor sugulane Franz ning Dreyer abikaasa Martha. Kui Franz saabub Berliini tööle Dreyer poodi, kujuneb peagi temast Marta armuke, ja nende salaplaanid suunduvad kiiresti ohtlikule rajale, mis seob iha, võimu ja enesepettuse. Süžee arenedes muutuvad tegelased üha enam oma tunnete mängukannideks, teadmata, et mängul on omad reeglid, mida nad ise ei valitse.

Nabokovi käekiri avaldub siingi juba täie selgusega: keeleline täpsus, iroonia ja mänguline vaatenurga nihutamine annavad loole mitmekihilise struktuuri. Romaani pinnal toimuvad sündmused võivad tunduda triviaalsetena – armulugu, vandenõu, ootamatu pööre –, ent nende taga peitub palju rohkem. Tegelased ei ole niivõrd sügavalt psühholoogiliselt arendatud kui pigem kujundlikud, justkui elutruud figuurid malelaual, millel Nabokov paneb nad liikuma ettemääratud mustri järgi. Tema huvi optilise illusiooni, mängulise struktuuri ja identiteedi teisenemise vastu ilmneb ka selles romaanis, andes aimu hilisemate teoste, nagu „Lolita“ ja „Pale tuli“, stilistilistest eelhoiakutest.

Vladimir Nabokov (1899–1977) oli vene-ameerika kirjanik, kes kirjutas nii vene kui inglise keeles ning on tuntud oma keelelise virtuoossuse ja sügavalt struktureeritud tekstide poolest. „Kuningas, emand, poiss“ valmis 1920. aastate lõpus, kui autor elas paguluses Saksamaal ning kujundas oma kirjanduslikku identiteeti väljaspool vene kultuuriruumi. Teos kuulub tema saksa perioodi loomingusse, mille tõlkis inglise keelde hiljem osaliselt ta ise. Eesti keeles ilmus romaan kirjastuselt Hea Lugu, pakkudes võimaluse tutvuda Nabokovi arengulooga enne tema kuulsamate ingliskeelsete teoste valmimist.