Suguvõsa raamat

Raamat ühendab filosoofilise mõtiskluse, spirituaalse õpetuse ja ökoloogilise maailmavaate. Teoses jätkab autor dialoogi Anastasiaga – müstilise naisega, kelle kaudu Megre väljendab oma visiooni inimesest, loodusest ja vaimse tervenemise teest. Keskseks teemaks saab mõte sugupuu tähendusest: kuidas perekond, mälu ja maa on omavahel seotud ning kuidas inimene saab taastada sideme esivanemate tarkuse ja Looja mõttega. Raamat käsitleb loodusliku infovälja ideed – nähtamatut sidevõrku, mis ühendab inimest universumi ja loodusega. Megre väidab, et kaasaegne maailm on selle ühenduse kaotanud, asendades vaimse tarkuse tarbimise ja tehiskultuuriga. Tema sõnul on võimalik see side taaselustada, kui inimene õpib kuulama looduse keelt ning looma oma elu teadlikult ja loovalt. «Suguvõsa raamat» on üleskutse taastada perekonna ja maa sügav seos ning kirjutada oma elu kui elav raamat.

Teose jutustuses põimuvad Anastasia õpetused ja autori isiklikud mõtisklused. Väike Volodja, Anastasia ja Megre poeg, esindab uue põlvkonna mõttelaadi – lapse puhtust ja vahetust, mida täiskasvanud on kaotanud. Lapse vaade toimib siin peeglina, mille kaudu autor uurib ühiskonna moonutusi: haridust, mis õpetab mäletama fakte, kuid mitte tundma, ja teadust, mis seletab maailma, kuid ei mõista elu olemust. Raamat ei ole õpetus raamatuvormis, vaid pigem vestlus, mille eesmärk on suunata lugejat oma sisemise teadlikkuse juurde. Megre seob mõtted suguvõsa, maa ja hinge terviklikkusega – iga inimene on tema järgi osa loovast jõust, mille kaudu Looja kirjutab elu ise. Suguvõsa raamatu mõiste on siin nii sümboolne kui praktiline: see tähendab nii oma perekonna mälu talletamist kui ka teadlikku otsust elada kooskõlas looduse ja vaimse korra seadustega.

Vladimir Megre (sündinud 1950) on vene kirjanik ja ettevõtja, kelle sari «Venemaa helisevad seedrid» on saavutanud suure populaarsuse nii Venemaal kui rahvusvaheliselt. Tema looming sünnib 1990. aastate vaimse ja ökoloogilise liikumise kontekstis, kus otsitakse uut tasakaalu inimese ja looduse vahel. Megre kirjutab lihtsas, kuid kujundirohkes keeles, mis ühendab müstilise tunnetuse ja praktilise maailmataju. Anastasia tegelaskuju kaudu väljendab ta usku, et inimkond saab taastada oma loomuliku tarkuse ja luua harmoonilise eluviisi, kui pöördub tagasi maa ja loovuse juurde. «Suguvõsa raamat» on selle filosoofia üks keskseid tekste, sest siin saab inimene teadlikuks oma vastutusest mitte ainult enda, vaid ka tulevaste põlvede ees. Teos kuulub vaimse ökoloogia ja alternatiivse maailmavaate kirjanduse olulisemate tööde hulka, mis on mõjutanud nii kogukondlikke eluviise kui ka mõtlemist looduse pühadusest ja inimliku vastutuse piiridest.