Enesemuutmise kunst. Raamat suhtlemiskunstist

Vladimir Levi teos „Enesemuutmise kunst. Raamat suhtlemiskunstist“ ühendab psühholoogia, eneseanalüüsi ja praktilise suhtlemise teemad, pakkudes lugejale sissevaadet sellesse, kuidas inimene saab iseenda käitumist ja suhtlemisviise teadlikult kujundada. Autor ei paku lihtsaid juhendeid ega käsklusi, vaid suunab lugejat mõtlema, vaatlema ja harjutama. Läbiv joon on inimese võimalus muutuda – mitte kellegi teise, vaid iseenda initsiatiivil. Teos on jaotatud osadeks, milles käsitletakse emotsioonide juhtimist, pingetest vabanemist, rollide vahetamist ja suhtlemisbarjääride ületamist. Esitatud mõttemängud ja näited aitavad avastada, milliseid rolle inimene igapäevases elus kannab ja kuidas neid vajadusel ümber hinnata.

Raamatu lähenemine on kohati esseistlik, kohati analüütiline. Levi kombineerib narratiivseid episoodikesi, teoreetilisi selgitusi ja lugejaga dialoogi astuvaid katkendeid. Ta näeb inimest pidevas muutumises ning rõhutab enesereflektsiooni ja isikliku kogemuse tähtsust. Suhtlemiskunst ei seisne autori jaoks mitte tehnikates, vaid ennekõike mõistmises – teiste, aga ennekõike iseenda mõistmises. Teos puudutab ka keha ja meele kooskõla, alateadvuse rolli igapäevastes olukordades ning sisemise tasakaalu olulisust. Kuigi raamatu toon on julgustav ja toetav, jääb see realistlikuks: muutus on võimalik, aga mitte kerge ega hetkeline.

Vladimir Levi (sündinud 1938) on vene psühhiaater, psühhoterapeut ja kirjanik, kelle teosed on populaarsed mitte ainult teadlaste ja praktikute, vaid ka laiemate lugejaringkondade seas. Tema looming ühendab teadusliku psühholoogia ja isikliku kogemuse poeetilise väljendusega, mis teeb keerukad teemad kergemini mõistetavaks. Levi kirjutised käsitlevad sageli sisemist vabadust, loovust ja vastutust isikliku arengu eest. „Enesemuutmise kunst“ on üks tema tuntumaid raamatuid, millel on olnud oluline mõju nii eneseabikirjanduse arengule kui ka psühholoogilise mõtlemise levikule nõukogudejärgses kultuuriruumis.