Punalipuline allveelaev "Lembit"

Vladimir Grinkevitši raamat „Punalipuline allveelaev Lembit“ jutustab ühest Eesti mereajaloo tuntumast laevast. 1936. aastal Inglismaal ehitatud „Lembit“ ja tema sõsarlaev „Kalev“ jõudsid aasta hiljem Tallinna, kus nad said osaks vastloodud Eesti merejõududest. Pärast 1940. aasta juunisündmusi liideti mõlemad allveelaevad Punalipulise Balti Laevastiku koosseisu. Teos toob esile nii laeva ehituse kui ka sõja-aastad, mil „Lembit“ teenis Nõukogude allveelaevanduse koosseisus ning pälvis oma lahinguliste teenete eest Punalipu ordeni.

Keskne koht raamatus on Teise maailmasõja aegsetel sündmustel. Lugejale avatakse allveelaeva meeskonna igapäevaelu, operatsioonid ja lahingud. Eriti tähelepanuväärne episood oli 1944. aasta detsembris aset leidnud veealune rammimine, mille käigus „Lembit“ hävitas Saksa allveelaeva U 479. Autor kirjeldab põhjalikult laeva ainulaadset lahinguteed, kuid samuti pöörab tähelepanu ka paljurahvuselisele meeskonnale, kelle liikmete panus kujundas laeva võitlusvõimet ja meelekindlust. Raamat annab ülevaate ka endiste meeskonnaliikmete sõjajärgsest käekäigust ning laeva hilisemast rollist mälestusmärgina.

Vladimir Grinkevitš oli nõukogude ajakirjanik ja publitsist, kelle looming keskendus sõja- ja mereteemadele. Tema kirjutatud teosed tuginesid dokumentidele, tunnistustele ja ajaloolistele materjalidele, mis muutsid need kättesaadavaks laiale lugejaskonnale. Raamatus „Punalipuline allveelaev Lembit“ on ühendatud faktitäpsus ja jutustav stiil, et jäädvustada ühe laeva ja selle meeskonna lugu Eesti ning Nõukogude meresõja ajaloos.