Vene balleti kulissidetagune ajalugu. Djagilevist Picassoni, Cocteau'st Stravinski ja Nurejevini

„Vene balleti kulissidetagune ajalugu“ avab teatri- ja kultuuriloo austajale värvika sissevaate ühe maailma mõjukaima kunstivoolu arengusse. Vladimir Fedorovski koondab raamatusse sündmused, mis ulatuvad 20. sajandi alguse Peterburist kuni läänemaailma lavalaudadeni, sidudes omavahel kultuuri, poliitika ja isikliku traagika. Autor keskendub eeskätt Sergei Djagilevi rajatud „Vene Balletile“, mis mõjutas sügavalt Lääne-Euroopa lavakunsti, tuues esile kunstnike ja muusikute koostöö vormiva jõu. Lavastuste taga seisid nimed nagu Picasso, Cocteau ja Stravinski, kes ühes tantsijate, näiteks Anna Pavlova ja Vaslav Nižinskiga, lõid ainulaadse esteetilise ja kultuurilise nähtuse.

Raamatus põimuvad legendid, isiklikud mälestused ja dokumentaalsed faktid, avades lugejale loovuse ja hulluse piiril kõndivate loojate portreed. Djagilevi kui kogu nähtuse mootorit kirjeldatakse põhjalikult – tema mõju ulatus kaugemale koreograafiast, hõlmates kogu lavakunsti visuaalset ja kontseptuaalset külge. Samuti analüüsib Fedorovski seda, kuidas Vene ballett jäi revolutsioonijärgses Euroopas kultuurilise identiteedi kandjaks ja kuidas selle esindajad, sh hilisem kuulsus Rudolf Nurejev, kehastasid üheaegselt nii paotatud vabaduse kui ka kunstilise väljenduse iha. Balletti arengut ei käsitleta üksnes esteetilise nähtusena, vaid ka vastupanuna poliitilistele ja ühiskondlikele tõmbetuultele.

Vladimir Fedorovski on vene päritolu kirjanik ja endine diplomaat, kes on tuntust kogunud ajaloolis-biograafiliste teostega, mis käsitlevad Venemaa kultuuri- ja poliitikaloos olulisi murdekohti. Ta on osanud ühendada kirjandusliku jutustuse dokumentaalse täpsusega, tuues keerulised sündmused lugejale lähedale, ent hoides samas distantsi, mis võimaldab ka kriitilist pilku. Tema looming keskendub sageli murdehetkedele, mil kultuur ja ajalugu põrkuvad, pakkudes seeläbi sügavamat mõistmist nii isikute kui nähtuste taustast.