Müüdi anatoomia. Brigitte Bardot

Vladimir Dmitrijevi raamat „Müüdi anatoomia. Brigitte Bardot“ on kultuurilooline käsitlus ühest 20. sajandi ikoonilisemast filminäitlejast, kes kehastas oma ajastu iluideaali, sensuaalsust ja sõltumatust. Teoses analüüsitakse Brigitte Bardot’ fenomeni kui massikultuuri nähtust, mis ei piirdu üksnes kino või moevaldkonnaga, vaid laieneb laiemalt ühiskondliku mõttelaadi ja väärtuste peegeldusena. Dmitrijev käsitleb Bardot’ kuulsuse kujunemist ja selle mehhanisme, asetades ta konteksti, kus avalikkus, meedia ja tööstus loovad ja kujundavad „tähe“ kuvandit, millel on oma iseseisev elu tegelikust isikust sõltumata.

Raamat ei ole klassikaline elulugu, vaid pigem kriitiline analüüs ja kultuuriuuring, mis vaatleb, kuidas Brigitte Bardot’ isik ja ekraanikuva on lahutamatult seotud 1950.–60. aastate Lääne ühiskonna arengutega. Dmitrijev toob esile, kuidas Bardot’ kehastus uue naisideaali kandjaks – vabaks, loomulikuks, samas ihaldatud ja samastuda kutsuvaks. Autor jälgib tema filmikarjääri, keskendudes mitte niivõrd üksikutele rollidele, vaid neis avalduvale tähenduslikkusele. Käsitletakse ka tema suhet meediaga, avaliku ja isikliku elu piiride hägustumist ning lõpuks tema taandumist filmitööstusest. Bardot’ kui „müüdi“ dekonstrueerimine toimub kriitilises, kuid mitte halvustavas võtmes.

Vladimir Dmitrijev oli vene filmitähtedele ja populaarsele kultuurile keskendunud kriitik ja esseist, kelle teosed ilmusid sageli nõukogude ajal laiema ideoloogilise raami sees. „Müüdi anatoomia“ kuulub sarja, milles analüüsiti lääne kultuurifenomene läbi ideoloogilise, kuid samas intellektuaalselt huvitava prisma. Brigitte Bardot kui teema võimaldas autoril vaadelda massimeedia mõju, tähe staatust ja kultuuriliste väärtuste ümberkujundamist. Kuigi raamat on kirjutatud nõukogude ajastu vaatepunktist, sisaldab see teravapilgulisi tähelepanekuid, mis ületavad oma aja ning pakuvad huvi nii filmitundjatele kui ka sotsiokultuuriliste muutuste uurijatele.