Katkenud lend

Moldova kirjaniku Vladimir Beşleagă romaan „Katkenud lend“ käsitleb inimlikku lagunemist ja moraalseid konflikte ühiskonnas, kus ideaalid ja tegelikkus ei suuda enam üksteist toetada. Teose keskmes on noor mees Andrei, kelle elukäik avaneb tagasivaadete ja sisemonoloogide kaudu. Tema lapsepõlv, haridustee ning varased pettumused moodustavad taustsüsteemi, milles kujuneb isik, kes püüab mõtestada oma koha ühiskonnas, kuid satub sisemisse vastuollu nii oma pereringi kui ka ametliku maailmapildiga. „Katkenud lend“ sümboliseerib siinkohal elu katkestust – isiklikku ja vaimset allakäiku keset ümbritsevat formaalsust ja ükskõiksust.

Romaani struktuur on fragmentaarne, peegeldades peategelase sisemisi kõhklusi ja mõranemist. Beşleagă kasutab vaheldumisi realistlikke kirjeldusi ning introspektiivseid kujundeid, et luua mitmekihiline portree noorest mehest, kelle ideaalid on kokkupõrkes süsteemse silmakirjalikkusega. Tekstis põimuvad mälestused, unenäod ja päevikud, mis koos moodustavad ebakindla ja hüplikult kulgeva jutustuse. Erilist tähelepanu pööratakse lapsepõlve mõjudele ja perekondlikele suhetele, milles peegelduvad ka suuremad ühiskondlikud pinged. Aeg ja ruum hajuvad, andes loole peaaegu sürrealistliku mõõtme, kus tegelikkus ja mõttemaailm vahelduvad ootamatult ja sageli vastuoluliselt.

Vladimir Beşleagă (sündinud 1931) on Moldova nüüdisproosa silmapaistev esindaja, kelle looming keskendub inimese sisemaailmale, identiteedile ja ühiskondlikele traumadele. Teda iseloomustab vormiline katsetuslikkus ja vaimne süvitsiminek, kus kirjutamine on eelkõige eksistentsiaalne uurimus. „Katkenud lend“ kuulub tema olulisemate teoste hulka ning on mõjutanud kogu Moldova kirjanduslikku mõtlemist, eriti seoses nõukogudejärgsete identiteediküsimustega. Eesti keeles ilmus romaan 1980. aastal sarjas „Nüüdisaegne välisproosa“.