Alles see oli...

Vladimir Beekmani „Alles see oli...“ on mälestusteraamat, mis koondab meenutusi, tähelepanekuid ja elukogemusi mitmest kümnendist, ulatudes läbi Eesti 20. sajandi keerukate ajaloosündmuste. Tegemist ei ole rangelt kronoloogilise autobiograafiaga, vaid pigem lahtise ja isikliku tagasivaatena, kus autor liigub vabalt ajas ja ruumis, peatudes sündmustel, inimestel ja ideedel, mis on teda mingil moel kujundanud. Kirjeldused on täis inimlikku soojust, kergelt melanhoolset huumorit ja mõtlikku tooni, mis iseloomustab Beekmani hilisloomingut. Mälestustes peegelduvad nii eraelulised hetked kui ka avaliku elu kogemused kirjaniku, tõlkija ja ühiskondliku tegelasena.

Raamatu üheks keskseks jooneks on põlvkondlik vaade – Beekman meenutab kooliaega, sõjajärgseid aastaid, loomeinimeste omavahelist suhtlust ja kirjanduselu telgitaguseid. Lugejani tuuakse ka kokkupuuted teiste kultuuritegelastega, mille kaudu avanevad toonase vaimuelu dünaamikad ja kompromissid. Samal ajal ei muutu tekst kunagi pelgalt isikukeskseks – läbi isiklike kogemuste otsib autor ka üldisemaid järeldusi ajast, milles elati. Korduv motiiv on mälu ise: kuidas see valib, moonutab ja loob seoseid, ning kuidas mälestused ei pruugi olla mitte pelgalt faktid, vaid elu oma sisemises loogikas.

Vladimir Beekman (1929–2009) oli mitmekülgne eesti kirjanik, tõlkija ja ühiskonnategelane, kelle looming hõlmab nii luulet, proosat, reisikirju kui ka mahukat tõlketegevust. Ta tegutses aastakümneid Eesti kultuurielu keskmes ja osales aktiivselt ka poliitilises elus. „Alles see oli...“ on tema hiline, aga küps teos, kus avaldub selgelt tema isikupärane maailmavaade: mõõdukas, tasakaalukas ja elu suurusi väikestes detailides märkav. See on mälestusteraamat, mis ei keskendu eneseõigustusele ega idealiseerimisele, vaid jääb truuks aususele ja elulisele selgusele.