Olen kesktormaja

Vjatšeslav Staršinovi mälestusteraamat „Olen kesktormaja“ annab isikliku ja emotsionaalse sissevaate hokimängija karjääri ja spordimaailma kulisside taha 20. sajandi teisel poolel. Teos algab autori nooruspõlvest Moskvas, kust saab alguse tema teekond tippsporti. Staršinov kirjeldab oma esimesi kokkupuuteid jäähokiga, esimesi treeninguid ja võitlust koha eest meeskonnas. Tema kujunemisloos mängivad olulist rolli nii perekond kui ka treenerid, kelle toetus ja nõudlikkus aitavad vormida tulevase maailmameistri iseloomu. Samuti kajastab autor meeskonnasisest elu ja spordi rolli Nõukogude ühiskonnas, kus hokimängija edu oli seotud laiemate rahvuslike ootustega.

Peamine tähelepanu on pööratud autori karjääri tipphetkedele – Nõukogude Liidu koondise mängudele maailmameistrivõistlustel ja olümpiamängudel, kus Staršinov oli üks võtmemängijaid. Detailsete kirjelduste kaudu avanevad lugejale pingelised matšid Kanada, Rootsi ja Tšehhoslovakkia vastu, kus kaalul oli nii sportlik tulemus kui ka riiklik prestiiž. Staršinov ei väldi ka keerulisi teemasid: vigastused, psühholoogiline pinge, vastaste provokatsioonid ja sportlase elu pidev avalikkuse tähelepanu all. Samuti mõtestab ta oma rolli kesktormajana – mängija, kes peab olema ühtaegu ründaja, kaitsjate ühenduslüli ja võitlusvaimu kehastus jääväljal.

Vjatšeslav Staršinov (sündinud 1940) oli üks Nõukogude jäähoki säravamaid tähti, esindades NSV Liitu kümnel maailmameistrivõistlusel ning kahel olümpial. Tema mängustiili iseloomustas tehniline kindlus, mängutarkus ja sihikindel meeskonnatöö. Lisaks sportlaskarjäärile tegutses ta hiljem ka treenerina ja sporditegelasena. „Olen kesktormaja“ ei ole pelgalt mälestusteraamat, vaid ka omaaegse spordikultuuri portree, milles peegelduvad pinged, lootused ja pühendumus, mis vormisid ühe põlvkonna sportlasi.