Punaste kõrvadega vaimud

Vivien Alcocki noorteromaan „Punaste kõrvadega vaimud“ ühendab endas üleloomuliku temaatika ja kasvamise loo, pakkudes noorele lugejale mitmekihilist ning samas pinget hoidvat lugemiselamust. Teose keskmes on noor tüdruk, kes kolib koos perega uude elupaika, kus teda hakkavad kummitama seletamatud hääled ja nähtused. Uus keskkond, vanaaegne maja ja selle saladused käivitavad sündmuste jada, milles põimuvad fantaasia ja tegelikkus. Kummitused, kelle kohta tüdruk järjest rohkem teada saab, ei ole pelgalt hirmutavad olendid, vaid mineviku jäljed, mis ootavad mõistmist ja lahtimõtestamist.

Romaani ülesehitus toetub klassikalisele gooti kirjanduse struktuurile: võõras ja kõhe maja, vaikivad täiskasvanud, salapärased vihjed ning kasvav teadmine, et kõik ei ole nii, nagu algul paistab. Tüdruku uurimishimu ja julgus astuda vastu hirmudele viivad ta lähemale nii lahendusele kui ka iseenda sisemisele küpsemisele. Alcock ei paku üksnes põnevust, vaid käsitleb ka keerulisi tundeid, nagu üksindus, hülgamine ja leppimine, andes lugejale võimaluse samastuda tegelasega ka muul kui ainult sündmustiku tasandil. Lõpp ei lahenda kõike lihtsate vastustega, vaid jätab ruumi mõtiskluseks ja tunnetuslikuks järellainetuseks.

Vivien Alcock (1924–2003) oli briti lastekirjanik, kelle loomingus kohtuvad fantaasia ja psühholoogiline realism. Ta hakkas kirjutama suhteliselt hilja, kuid saavutas kiiresti tuntuse kui põnevate ja mõtestatud noorteraamatute autor. Alcocki teoseid iseloomustab tugev atmosfäär, eetiline sügavus ja oskus käsitleda keerulisi teemasid viisil, mis kõnetab noori lugejaid. „Punaste kõrvadega vaimud“ on tüüpiline näide tema stiilist: üleloomulik element on alati seotud tegelase sisemise arengu ja emotsionaalse teekonnaga.