Tupárize mõõk

Vitório Káli romaan „Tupárize mõõk“ on müütiliste ja seikluslike joontega lugu, mille tegevus toimub kujutluslikus maailmas, kus põimuvad muistendid, maagia ja kangelaslikkus. Teose keskmes on pealkirjas mainitud mõõk – sümbol ja reaalne ese, mis toob kaasa nii võimu kui hukatuse. Romaan jutustab sõdalasest või rändurist, kelle teekond kulgeb läbi vaenulike maade, keerukate suhete ja sisemiste valikute, viies lugeja maailma, kus iga otsus omab tagajärgi ja kus piir hea ning kurja vahel on hägune. Süžee on mitmekihiline ning toetub nii rahvalikele kujunditele kui ka klassikalise seiklusromaani struktuurile.

Teose ülesehitus järgib kangelasloo traditsioone, kuid see pole pelgalt lineaarne rännak välise eesmärgi poole – romaan käsitleb samavõrd tugevalt ka sisemist kasvu ja identiteedi kujunemist. Tupárize mõõk kui süžeesõlm on ühtaegu tööriist, kiusatus ja koorem, mis sunnib peategelast peegeldama oma minevikku ja eetilisi valikuid. Káli keel on pildiline ja poeetiline, luues visuaalselt tugeva maailma, milles looduse jõud, muistsete kultuuride jäänukid ja inimlike kirgede mäng toimivad tihedas koosmõjus. Vaheldusrikkad tegevuskohad ja värvikad kõrvaltegelased toetavad pealiini, kuid loovad ka atmosfääri, mis seob ajaloolise ja fantastilise tunnetuse.

Vitório Káli on Eesti lugejatele vähem tuntud autor, kelle looming seostub fantaasia ja ulmekirjanduse äärealadega. „Tupárize mõõk“ ilmus sarjas „Loomingu Raamatukogu“, mis viitab autori kunstilisele ambitsioonikusele ja keelelisele väljapeetusele. Romaan ei kuulu traditsioonilise žanrikirjanduse valemitesse, vaid kombineerib elemente eri stiilidest, pakkudes lugejale nii mõtisklust eksistentsi üle kui ka hoogsat süžeed. See on teos, mis ei rõhuta mitte niivõrd võitlust, vaid selle tähendust – mida tähendab relv kätte võtta, mida tähendab teekond ja mida jääb inimesest järele, kui mõõk on tupest tagasi pandud.