Amedeo Modigliani

Vitali Vilenkini raamat „Amedeo Modigliani“ on ilukirjanduslik käsitlus Itaalia päritolu kunstniku traagilisest elust ja omapärasest loomingust. Teosel on biograafiline tuum, kuid autor kasutab ka ilukirjanduslikke vahendeid, et avada Modigliani isiksust ja sisemaailma. Raamat jälgib kunstniku rännakuid ja siseheitlusi, tema püüdu leida tunnustust Pariisi kunstielus, kus ta elas ja töötas 20. sajandi alguses. Lugeja ette kerkib portree loojast, kelle elu varjutasid haigus, vaesus ja ennasthävitav eluviis, ent kelle maalid ja joonistused jäid meelde just tänu oma selgelt äratuntavale vormile ja inimliku tundlikkusega laetud kujundikeelele.

Vilenkin põimib teosesse episoodid Modigliani suhetest lähedastega, sealhulgas kunstiringkondade, armastatute ja toetajatega. Teose keskmes on Modigliani kui loovisiku sisemised vastuolud: soov luua midagi surematut, samas kui igapäevaelu pakub peamiselt pettumust ja vaeva. Raamatus käsitletakse Modigliani loomingulise käekirja kujunemist, tema kiindumust portree- ja aktimaalidesse ning vastandlikku suhet traditsioonide ja avangardiga. Kirjeldustes on tunda püüdu mitte üksnes esitada elu faktitäpsuses, vaid ka mõtestada selle kunstilist ja eksistentsiaalset mõõdet.

Vitali Vilenkin (1909–1984) oli vene kunstiajaloolane ja kirjanik, kes kirjutas mitmeid teoseid 19. ja 20. sajandi kunstnikest. Ta oskas ühendada faktilist täpsust ja kunstiajaloolist süvenemist jutustava proosa vormiga. Tema kirjutised eristuvad just oskuse poolest elustada ajaloolised isikud elava ning sageli poeetilise sõnakasutuse kaudu. „Amedeo Modigliani“ kuulub tema kunstnikuraamatute sarja, milles ta püüdis tuua laiemale lugejaskonnale lähemale 20. sajandi alguse modernistide elu ja kunsti.