Liszti kahekümnes rapsoodia

Vitali Danilini romaan „Liszti kahekümnes rapsoodia” seob muusika, ajaloo ja inimlike kirgede maailma, tuues esile, kuidas kunst võib mõjutada saatust. Loo keskmes on salapärane käsikiri, mis väidetavalt sisaldab helilooja Franz Liszti seni tundmata loomingut. Selle avastamine käivitab sündmusteahela, millesse on segatud nii muusikateadlased, kollektsionäärid kui ka inimesed, kelle motiivid on hoopis isiklikud. Otsingud ja uurimine viivad tegelased eri paikadesse, avades kihte nii muusikaajaloost kui ka inimestevahelistest suhetest.

Teos liigub vaheldumisi mineviku ja oleviku vahel, näidates, kuidas ühe teose võimalik olemasolu võib tekitada kirgi ja pingeid üle ajapiiride. Danilin põimib muusikalised kirjeldused ja ajaloolised faktid kriminaalse intriigiga, luues atmosfääri, kus teadmistejanu ja omandiihalus põrkuvad. Tegelaste suhted ja vestlused annavad loole psühholoogilist sügavust, samas kui sündmustik pakub põnevust ja ootamatuid pöördeid. Muusika on romaanis nii süžee liikumapanev jõud kui ka sümbol, mis tähistab ilu, loomingut ja kirge.

Vitali Danilin on vene päritolu kirjanik ja muusikateemaliste romaanide autor, kelle loomingus kohtuvad sageli ajalooline taust ja põnevuslik ülesehitus. Tema teosed ammutavad ainest klassikalise muusika maailmast, sidudes selle väljamõeldud lugude ja tegelastega. „Liszti kahekümnes rapsoodia” on näide tema oskusest põimida muusikaline kultuuripärand ja detektiivilik pingeline jutustus, pakkudes lugemiselamust nii muusikahuvilistele kui ka kriminaalromaanide lugejatele.