Taevas ja maa

Taevas ja maa on Vissarion Sajanovi ulatuslik ajalooline romaan, mis jälgib vene lennunduse kujunemist alates esimestest katsetuslikest lendudest kuni sõja-aastate suurte õhulahinguteni. Teos näitab noori lendureid ja mehhaanikuid, kes õpivad Prantsusmaal, naasevad Venemaale, lähevad Balkani sõtta ning kogevad Esimest maailmasõda ja kodusõda. Sama põlvkond jõuab hiljem Teise maailmasõja rindele, kus ilmneb, kui palju on muutunud nii lennukid kui ka arusaam õhujõudude rollist. Raamat jälgib mitut tegelaste rühma ning toob lugejani nii lennuväljade kui tagala olustiku, sidudes tehnilise arengu inimeste isiklike valikute ja kaotustega.

Romaanis põimuvad taeva ja maa tasand: ühel pool kõrgused, kus lendurid harjuvad uue relvaga ja riskivad iga lennuga, teisel pool maa, kus perekonnad, tehased ja väeosad elavad sõja ja revolutsiooni tagajärgedega. Sajanov näitab, kuidas tehnika areng ei toimu tühjas ruumis, vaid sõltub inseneride, sõjaväelaste ja poliitikute otsustest. Lugeja näeb, kuidas esialgne vaimustus lendamisest põrkub argipäevase kulumise, vigastuste, hirmu ja süütundega. Taevas ja maa ei keskendu ainult üksikule kangelasele, vaid näitab tervet põlvkonda, mis astub ellu pärast revolutsiooni, läbib mitu sõda ja püüab nendes oludes leida oma tööle ja elule mõtet.

Vissarion Sajanov oli vene nõukogude kirjanik ja toimetaja, kes sündis poliitemigrantide peres ning veetis lapsepõlve Siberis, Lena kullakaevanduste piirkonnas. Ta avaldas nii luulet, proosat, publitsistikat kui kirjandusloolisi käsitlusi ning tegutses kirjandusajakirjade ja kirjastuste juures. Romaan Taevas ja maa tõi talle riikliku preemia ning kujunes tema tuntumaks proosateoseks, mille kõrvale kuuluvad ka Ljena ja Strana rodnaja, moodustades suurejoonelise käsitluse 20. sajandi Venemaa teedest. Sajanovi loomingus on keskmes ühiskondlike murrangute kogemus, mida ta vaatleb nende inimeste kaudu, kelle töö ja elu on tihedalt seotud riigi moderniseerimise, sõja ja ideoloogiliste valikutega.