Märatsevast maailmast üle

Virve Soovik-Uuetoa kogumik „Märatsevast maailmast üle“ on poeetiline peegeldus 1990. aastate alguse Eesti ühiskondlikust ja poliitilisest õhustikust. Luuletustes kõneleb autor otsekoheselt ja emotsionaalselt ajast, mil muutused olid kiired ning inimesed pidid harjuma uute olude ja nõudmistega. Tekstides peegelduvad mured rahva ja maa käekäigu pärast, samas on neis ka lootust ja igatsust, et keerulisi aegu on võimalik ületada. Juba tsitaadist kumab välja rahvuslik valu, kuid ka soov, et ühislaul ja koostegemine aitaksid raskusi kanda.

Kogumiku luuletused on sageli ühiskonnakriitilised, kuid mitte ainult. Need väljendavad ka isiklikku tunnetust, hingevalu ja soovi leida rahu keset tormilist maailma. Autori sõnad avavad pingeid Ida ja Lääne vahel, meenutavad mineviku koormaid ning küsivad, milline saab olema rahva tee tulevikus. Kujundid on lihtsad, ent jõulised: süda, mis ei suuda enam kanda, kodumaa, millele seatakse nõudmisi, ja ühislaul, mis võiks raskuste keskel olla ühendav jõud. Luuletustes on tunda ajastu teravat närvi ning autori isiklikku muret Eesti käekäigu pärast.

Virve Soovik-Uuetoa on eesti luuletaja ja publitsist, kelle looming on tihedalt seotud ühiskondlike ja rahvuslike teemadega. Tema tekstid on sageli kantud murest Eesti tuleviku pärast, ent samas sisaldavad need tugevat emotsionaalset laengut ja igatsust parema maailma järele. Soovik-Uuetoa on avaldanud mitmeid luulekogusid, milles põimuvad isiklik ja kollektiivne kogemus. „Märatsevast maailmast üle“ on üks tema teoseid, mis peegeldab just taasiseseisvumisjärgse aja tundeid ja annab hääle nii autori isiklikule valule kui ka rahva ühisele murele.