Proua Dalloway

„Proua Dalloway” on Virginia Woolfi modernistlik romaan, mis kujutab ühtainsat päeva kahe erineva tegelase, Clarissa Dalloway ja Septimus Warren Smithi elus. Tegevus toimub 1920. aastate Londonis, kuid ajalisest piiritletusest hoolimata haarab teos endasse sügavad psühholoogilised ja ühiskondlikud kihistused. Clarissa Dalloway, kõrgklassi naine, valmistub õhtuseks seltskonnaõhtuks, samal ajal kui sõjas traumeeritud Septimus rändab mööda linna, võideldes oma mälestuste ja süütundega. Need kaks tegelast ei kohtu, kuid nende elud peegelduvad teineteises, tõstes esile elu ja surma, pidulikkuse ja sisemise lagunemise kontrasti.

Romaani struktuur on üles ehitatud teadvuse voolu tehnikale, mis võimaldab autoril liikuda sujuvalt ühe tegelase mõttemaailmast teise, luues tiheda ja kihilise sisekaemuse. Clarissa pealtnäha argine päev paljastab tema sisemise üksilduse, kahetsused ja elukestva vajaduse olla armastatud ja märgatud. Septimus Warren Smithi kaudu käsitleb teos vaimse trauma nähtamatust ning ühiskonna võimetust seda mõista. Woolfi peen sotsiaalne kriitika ja empaatia oma tegelaste vastu annavad romaanile ajatu tähenduse ning sügavuse, mis ulatub kaugemale klassiteadvusest ja päevapoliitikast.

Virginia Woolf (1882–1941) oli inglise kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik, kelle loomingut iseloomustab psühholoogiline süvenemine, uuenduslik jutustamisviis ja sotsiaalne tundlikkus. Ta oli üks inglise modernismi keskseid kujusid ja kuulus Bloomsbury grupi intellektuaalsesse ringi. Tema teosed, sealhulgas „Proua Dalloway”, „To the Lighthouse” ja „Orlando”, on mõjutanud tugevalt 20. sajandi kirjandusarengut, eriti naisautorite kirjutamispraktikat. Woolfi looming käsitleb sageli teemasid nagu ajataju, teadvuse kildusus, naise roll ühiskonnas ja loominguline eneseteostus, andes neile esteetiliselt nõudliku, ent tundliku kuju.