Shakespeare'i kood

„Shakespeare’i kood“ käsitleb William Shakespeare’i nime taha peituvat autoriküsimust ning seob selle Francis Baconi eluloo ja tegevusega. Raamat põhineb teoorial, mille järgi ei olnud Shakespeare paljude talle omistatud teoste tegelik autor. Virginia M. Fellows tugineb oma esitluses peamiselt Elizabethan Bacon Society liikmete töödele ja väidetele, mille kohaselt Bacon varjas oma autorlust erinevate krüptograafiliste võtete abil. Sõnumite leidmise ja dešifreerimise kaudu püütakse esitada tõendeid, et Shakespeare’i nime kasutati sihilikult kattevarjuna, et kaitsta autorit poliitilise tagakiusamise eest.

Teos ühendab ajaloolisi andmeid, biograafilisi detaile ning salakirjade tõlgendusi, et kujutada Baconit mitte ainult filosoofi ja riigimehena, vaid ka salajase kirjandusliku pärandi loojana. Uuritakse salakoodi kasutamist, trükikodade rolli, ühiskondlikku konteksti ning isiklike motiivide võimalikku mõju sellele, miks Bacon oma seotust avalikult ei tunnistanud. Raamatusse põimitud dokumentide, tõendite ja tõlgenduste kaudu kujuneb pilt kultuurilisest taustast, kus teadmiste levik ja looming olid tihedalt seotud võimu ja vaikimise vajadusega. Autor ei esita oma järeldusi vaieldamatu tõena, kuid esitab loo, mis peegeldab 16. ja 17. sajandi ühiskondlike pingete mõju kirjandusele ja autorlusele.