Küla mere ääres

„Küla mere ääres” on läti kirjaniku Vilis Lācise romaan, mis valmis 1953. aastal ning ilmus eesti keeles 1956. aastal Eesti Riikliku Kirjastuse väljaandel. Teos on otsene järg varem ilmunud romaanile „Kaluri poeg” ning jätkab sama kogukonna lugude jutustamist. Jälgitakse Soomuste küla ja selle elanike elu, mis seekord asetub juba nõukogude korra raamidesse. Autor toob esile muutused kalurite igapäevaelus ja nende töös, rõhutades riigi rolli inimeste toimetuleku ja küla arengu tagajana.

Romaanis kohtab lugeja taas paljusid tegelasi, kes olid juba „Kaluri pojas” olulised. Uues ajas pannakse tegelased proovile nii ühistegevuse kui ka isiklike valikute kaudu. Kirjeldatud on, kuidas kaluriküla elu korralduslikult muutub, kuidas traditsiooniline töö ja komberuum kohanduvad uute oludega ning kuidas inimesed leiavad oma koha ühiskonnas, kus kollektiivne ja riiklik tugi on kesksel kohal. Lācise kujutusviis seob realistliku detailitäpsuse ideoloogiliselt laetud rõhuasetustega, mis olid ajastule omased.

Vilis Lācis (1904–1966) oli läti kirjanik ja poliitik, kes kujunes 20. sajandi keskpaigas Läti kirjanduse üheks mõjukamaks autoriks. Ta töötas nii ajakirjaniku, näitekirjaniku kui ka romaanikirjanikuna, kuid samal ajal osales aktiivselt poliitikas, olles aastatel 1940–1959 Läti NSV Ministrite Nõukogu esimees. Tema looming on tihedalt seotud tema ideoloogiliste vaadetega, kajastades sageli nõukogude ühiskonna ideaalide kehtestamist ja ülistamist. Sellest hoolimata on Lācise teosed olulised kui oma aja peegel, pakkudes sissevaadet ühiskondlikesse muutustesse ning Läti kultuurilukku.