Kaluri poeg

Vilis Lācise romaan „Kaluri poeg“ on lugu noorest mehest, kelle kujunemistee on tihedalt seotud Läänemere rannikukülade elu, ühiskondlike muutuste ja isikliku vastutuse kasvuga. Lugu algab kalurikülas, kus peategelane Oskars kasvab üles lihtsas, kuid töökas peres. Tema teekond hariduseni ja poliitilise teadlikkuseni kujuneb keskseks liikumapanevaks jõuks romaanis. Lācis kujutab ühiskonda, mis on klassideks jagatud, kuid milles hakkavad juba kujunema uued, kollektiivsemad väärtused. Peategelase sisemine areng kulgeb käsikäes sotsiaalse ärkamisega: isiklikud soovid ja püüdlused põimuvad laiemate ühiskondlike eesmärkidega.

Romaani süžee hõlmab noormehe elumuutusi – õppimist linnas, kokkupuuteid erinevate ideoloogiatega ja tagasipöördumist oma kodukohta, kus ta püüab kaasa aidata sotsiaalsete muutuste elluviimisele. Tegu ei ole pelgalt kasvamislooga, vaid maailmavaatelise kujunemise looga, mis peegeldab 20. sajandi esimesel poolel Lätis toimunud ühiskondlikke protsesse. Lācis annab laiahaardelise ülevaate elust kalurikülas, inimestevahelistest suhetest, töö- ja hariduselust ning vastandab vana ja uue maailma väärtusi. Stiililt on romaan realistlik, kuid mitte dokumentaalne – Lācis kasutab ilukirjanduslikke võtteid ideelise sõnumi edasiandmiseks, rõhutades töölisklassi missiooni ja kollektiivse vaimu tähtsust.

Vilis Lācis (1904–1966) oli läti kirjanik ja poliitik, kelle loomingut iseloomustab selge sotsialistlik suunitlus ja rahvalik jutustamisviis. Ta oli üks populaarsemaid autoreid nõukogude ajal, tema teoseid tõlgiti laialdaselt ja „Kaluri poeg“ oli ka Eesti lugejatele hästi tuntud. Lācis oskas põimida lihtsa keele ja elulähedase süžee poliitilise ideoloogiaga, mis tegi tema teosed sobivaks nii massilugejale kui ametlikule kultuuripoliitikale. „Kaluri poeg“ oli tema läbimurdeteos ja jäänud üheks tema tuntumaks romaaniks, mille kaudu peegeldub sotsialistliku realismi algfaas ning selle toonase moraalse ja ühiskondliku kuvandi kujundamine.