Mehenaine. Romaan 1790. aastate Värendist

Vilhelm Mobergi romaan „Mehenaine“ viib lugeja 18. sajandi lõpu Rootsi külamaastikele, täpsemalt Smålandi Värendi piirkonda. Teose keskmes on abielu ja võimusuhete temaatika, mida käsitletakse ajastu ühiskondlike olude kaudu. Peategelaseks on naine, kes seisab vastamisi patriarhaalse korra, mehe jõhkra iseloomu ja vaimuliku autoriteediga, kuid kelle isiklik siseelu ja vaimne tugevus annavad loole sügavama mõõtme. Romaan heidab valgust sellele, milliseid valikuid jäi naisel teha olukorras, kus abielu oli eluaegne kohustus ning lahkumine tähendas sotsiaalset hukkamõistu või koguni elu ohtu seadmist. Loo areng viib lugeja moraalsete dilemmade ja inimlike kannatuste keskmesse.

Ajastutruu kujutlusviis ja detailne keelekasutus annavad realistliku pildi talurahva elust ning tollasest mentaliteedist. Mobergi käekirjale iseloomulikult on esiplaanil tavaliste inimeste elu – nende tööd, kombed ja sisepinged. Konflikt ei ole ainult indiviidi ja ühiskonna, vaid ka seesmiste veendumuste ja välistingimuste vahel. Ehkki tegevus toimub sajandeid tagasi, on teoses tõstatatud küsimused – väärikus, allasurutus, armastus ja vabadus – ajatud ning kõnetavad ka tänapäeva lugejat. „Mehenaine“ ei ole pelgalt ajaloopõhine romaan, vaid pakub ka psühholoogilist süvitsiminekku ja emotsionaalset kaalu.

Vilhelm Moberg (1898–1973) on üks olulisemaid Rootsi 20. sajandi kirjanikke, tuntud eelkõige oma maapiirkondade elu kujutavate teoste ja ajalooliste romaanide poolest. Tugevalt isiklik seos Smålandi piirkonnaga peegeldub kogu tema loomingus, milles on olulisel kohal rahvakultuur, vabadusvõitlus ning üksikisiku ja võimu vastasseis. Moberg oli ka ühiskondlikult aktiivne ja terava sõnaga autor, kes kaitses demokraatlikke väärtusi ning astus vastu autoritaarsetele ilmingutele. Tema teosed on leidnud tugevat vastukaja nii Rootsis kui väljaspool, ja „Mehenaine“ kuulub nende hulka, mis aitavad paremini mõista Skandinaavia kultuurilugu ja selle arengut.