Koht. Kujund. Energia. Valitud tekste 2001-2010

„Koht. Kujund. Energia“ koondab arhitekt Vilen Künnapu valitud kirjutisi aastatest 2001–2010, andes ülevaate tema ideelistest ja loomefilosoofilistest seisukohtadest kümnendi vältel. Tekstide keskmes on ruumi tajumine kui energeetiline ja vaimne kogemus, mis ületab tavapärase funktsionaalsuse või esteetika piirid. Künnapu mõtlemises on kesksel kohal püha geomeetria, sakraalne arhitektuur ja kohtade tähendusväli – arusaam, et hooned pole pelgalt struktuurid, vaid energiasõlmed, mis mõjutavad inimese sisemaailma. Raamat on üles ehitatud artiklitest, esseedest ja päevikumärkmetest, milles autor vaheldumisi analüüsib oma loomingut, jagab visioone ja kommenteerib kultuurinähtusi laiemalt.

Künnapu kirjutised ühendavad arhitektuurilise vaate elufilosoofilise ja esoteerilise tunnetusega. Ta käsitleb ruumi kui elus organismi, mis on seotud inimese teadvuse ja alateadvusega, ning rõhutab vajadust taastada arhitektuuris tasakaal vaimu ja mateeria vahel. Palju tähelepanu saab loovenergia, mille kaudu sünnib ruumiline tervik, ning kohtade eriline vibratsioon, mis määrab ära hoonete mõju inimesele. Autor ei esita ainult retrospektiivseid vaateid, vaid arendab ka tulevikku suunatud ideid, kus kaasaegne arhitektuur võiks toimida tervendavalt ja teadvust avardavalt. Tekstid varieeruvad manifestilikest seisukohtadest kuni poeetiliste visioonideni, avardades arusaama arhitektuuri rollist kultuuris ja inimese seesmises arengus.

Vilen Künnapu (sündinud 1948) on eesti arhitekt ja teoreetik, kelle loominguline käekiri on selgelt äratuntav nii hoonetes kui ka tekstides. Alates 1970. aastatest on ta olnud üks Eesti arhitektuurimõtte uuendajaid, tuues modernismi kõrvale mütoloogilisi ja energeetilisi dimensioone. Tema hooned, nagu Tigutorn Tartus või Pärnu kontserdimaja, kannavad isikupärast sümboolikat ja ruumilist dünaamikat. Kirjutajana on Künnapu samavõrd visuaalne ja intuitiivne kui arhitektina, pakkudes harvaesinevat pilku loovuse ja ruumiteadvuse kohtumispaika.