Tõestisündinud lugu direktor Prontšatovist

Vil Lipatovi jutustus „Tõestisündinud lugu direktor Prontšatovist“ kujutab väikese tööstusettevõtte direktori tööd ja elu nõukogude ühiskonnas. Peategelane Prontšatov seisab silmitsi igapäevaste juhtimisprobleemide, kollektiivi sisepingete ja ootustega, mis tulenevad nii parteilisest süsteemist kui isiklikust vastutustundest. Lugu keskendub sellele, kuidas praktilised ülesanded, ametikohustused ja isiklikud tõekspidamised omavahel põrkuvad.

Teoses käsitletakse töökultuuri, juhtimisstiili ja inimeseks olemise keerukust oludes, kus iga otsus võib omada tagajärgi laiemas sotsiaalses plaanis. Prontšatovi kujul luuakse pilt inimesest, kes püüab säilitada ausust ja sihikindlust süsteemis, mis ei soosi alati otsekohesust ega paindlikkust. Jutustus liigub vaatluse ja sisekõne tasandil, kirjeldades tööelu mitte pelgalt kohustuste, vaid ka väärtuste ja isikliku vastutuse kaudu. Raamat peegeldab oma aja ametliku ja isikliku vahelise pinge, jäädes dokumentaalse laadiga realistliku jutustamise piiridesse.