See ongi temast kõik

Vil Lipatovi romaan „See ongi temast kõik“ kujutab inimese elukäigu rekonstrueerimist pärast tema surma. Peategelase elu avatakse kaudselt, läbi teiste tegelaste meenutuste, dokumentide ja vestluste, mis moodustavad mosaiikliku pildi ühest isikust, kelle elu ja valikud ei olnud üheselt mõistetavad. Autor käsitleb selle kaudu mälestuse ja tegelikkuse vahelist erinevust, küsides, kuivõrd on võimalik kedagi tõeliselt tundma õppida isegi siis, kui temast on jäänud palju jälgi.

Romaani ülesehitus toetub vahelduvatele häältele ja vaatepunktidele, mis kõik lisavad midagi, ent ei loo lõpuni terviklikku kujutist. Iga meenutaja avab oma tõlgenduse, milles segunevad faktid, oletused ja isiklikud tunded. Lipatov huvitub mitte niivõrd peategelase elust kui sellest, kuidas inimene teiste teadvuses säilib ja muutub. Lugu ei keskendu sündmuste kronoloogilisele esitusele, vaid peegeldab isiku mitmekihilisust läbi teiste inimeste pilgu. Tekst liigub tasakaalupunktis elu ja mälu, fakti ja tõlgenduse vahel.