Tüütu tüüp

Viktoria Tokareva novell „Tüütu tüüp“ toob lugejani loo, mis pealtnäha lihtsas, igapäevases olukorras avab lahti inimsuhete keerukuse ja üksikisiku sisemised vastuolud. Jutustuse keskmes on pealtnäha hall ja tähelepandamatu tegelane, kelle visadus ja kohalolek muutuvad ümbritsevatele inimestele esmalt tüütuks, kuid hiljem mõtestavad nende elu ümber. Tokareva oskab peene tähelepanelikkusega kujutada, kuidas väikesed, justkui tähtsusetud kokkupuuted võivad aja jooksul muuta hoiakuid, paljastada tundeid ja nihutada inimese vaadet iseendale ning teistele.

Tekst liigub sujuvalt argisuse ja psühholoogilise süvitsiminekuga, kus tegevus toimub realistlikus maailmas, ent tegelaste sisemonoloogid, ootamatu empaatia ja nüansirikkus lisavad loole mitmekihilisuse. Tokarevale omaselt on novellis tajutav vaikne iroonia ja sümpaatne skeptitsism, mis ei muutu kunagi küüniliseks. Pigem käsitleb autor inimesi kui keerulisi, aga mõistetavaid olendeid, kelle kummalised valikud ja korduvad eksimused on osa nende olemusest. „Tüütu tüüp“ on jutustus, mis ei vaja dramaatilist pööret, vaid suudab väikese detaili kaudu esile tuua midagi universaalset ja kestvat.

Viktoria Tokareva on vene kirjanik ja stsenarist, kelle looming on alates 1960. aastatest kõnetanud väga laia lugejaskonda. Tema teosed keskenduvad sageli tavainimese elule – sellele, mis toimub suletud uste taga, mõtetes ja tunnetes, mis jäävad sõnastamata. Tokareva kirjutamislaadile on iseloomulik selgus, täpsus ja lakooniline huumor. Ta ei paku valmis vastuseid, vaid esitab olukordi, mis jäävad lugejale järelemõtlemiseks. „Tüütu tüüp“ on ehe näide tema oskusest muuta lihtne süžee sügavalt puudutavaks inimpildiks.