Vanakuradi vanaema. Suure Aastakümne kroonika

Viktor Suvorovi „Vanakuradi vanaema. Suure Aastakümne kroonika“ kuulub autori ulatuslikku mälestuste ja analüüside sarja, milles ta käsitleb Nõukogude Liidu ajalugu läbi isikliku kogemuse ja kriitilise pilgu. Käesolevas teoses jätkab Suvorov oma autobiograafilist jutustust, keskendudes perioodile, mida ta nimetab „Suureks Aastakümneks“ – ajavahemikuks, mil isiklik saatus ja riiklikud protsessid põimuvad tihedalt. Lugu on esitatud vaheldumisi isikliku pilgu, ajaloolise retrospektiivi ja satiirilise kommentaarina. Pealkirjas figureeriv „vanaema“ on sümboolne tegelane, kelle kaudu autor vaeb ideoloogiate ja propagandamasinate mõju tavalisele inimesele.

Suvorovi jutustamisviis on elav, vaimukas ja terava pilguga – ta ei rahuldu pelgalt faktide esitamisega, vaid tõstatab küsimusi, teeb võrdlusi ja kutsub lugejat kaasa mõtlema. Oma kogemuste kaudu Nõukogude armees ja luurestruktuurides avab ta võimusüsteemi toimemehhanisme ja nende mõju indiviidile. Teos on mitmeti autobiograafiline, kuid samal ajal ka ajaloo tõlgendus, milles ühinevad mälestused, dokumentaalsus ja isiklik kommentaar. Suvorov ei püüa jääda neutraalseks, vaid esitab oma seisukohad jõuliselt ja vahel isegi provokatiivselt, mis teeb tema stiili äratuntavaks ja sageli vaieldavaks.

Viktor Suvorov (kodanikunimega Vladimir Rezun) on endine Nõukogude sõjaväeluure töötaja, kes deserteerus 1970. aastate lõpus Läände ning hakkas kirjutama Venemaa ja Nõukogude armee teemalisi teoseid. Tema loomingut iseloomustab kriitiline ja iseseisev hoiak Nõukogude süsteemi suhtes, kuid ka oskuslik kirjanduslik ülesehitus ja dokumentaalne põhjalikkus. „Vanakuradi vanaema“ jätkab tema käsitlust isikliku ja ajaloolise põimumisest, pakkudes ühtaegu huumoriga vürtsitatud meenutusi ning tõsiseid mõtisklusi võimu, vabaduse ja mälu üle.