Raamat Eestimaa rootslastest. Kultuurilooline ülevaade

Raamat Eestimaa rootslastest pakub põhjalikku ülevaadet rootslaste kogukondlikust ja kultuuriloolisest mõjust Läänemere rannikualal. Autor käsitleb ümberasumise ja kaubandusteede arengu kaudu kujunenud sidemeid rootslaste ning kohaliku elanikkonna vahel. Uurimus hõlmab erinevaid elukutseid, kirikukorraldust ja haridustraditsioone, tuues välja põimunud rahvusgruppide igapäevase kooselu võimalused ja väljakutsed. Tekst põimib arhiivimaterjalide ja varase kirjanduse põhjalikku analüüsi, kasutades nii kirikuraamatuid kui ka kaardimaterjale ning suulise pärimuse kogumikke. Metoodiliselt kombineeritakse kvantitatiivseid andmeid ja kvalitatiivset lähenemist, mis võimaldab tuua esile nii üldistuspõhiseid trende kui ka konkreetseid juhtumiuuringuid. Samuti peegeldub käsitluses arheoloogiliste leiukohtade roll, mis täiendavad dokumentaalset materjali.

Struktuurilt jaguneb teos kolmeks osaks, kusjuures iga peatükk keskendub kindlale ajastule või teemale. Esimeses osas käsitletakse keskajal tekkinud asulaid ja kaupmeeste tegevust, selgitades sidemeid teistesse Läänemere maadesse. Peatükid analüüsivad mõisate ja kirikute arhitektuurilisi tunnuseid, aga ka maadekulutusi ja maksusüsteemi. Teine osa tõstab esile keeleliste ja kombestikuliste identiteetide muutusi, uurides kohanimede taustsüsteeme ja rahvapärimust. Kaardimaterjalide ja statistiliste tabelite põhjal luuakse pilt rootslaste levikust ning tihedatest võrgustikest. Kolmas osa keskendub hariduse ja rahvusliku ärkamise protsessidele, tuues esile mõttevahetuse kirjanike ja õpetlaste vahel ning keeleõppe algatuste mõju kogukondadele. Peatükkides on kasutatud ka kaarte ja graafikuid, mis toetavad tekstis kirjeldatud arutluskäike.

Töö rõhutab, et Eestimaa rootslaste kogukonnad kujutasid endast dünaamilist suhtlusvälja, kus kultuurilised mõjutused liikusid mitmekihiliselt. Uurimus aitab mõista Läänemere piirkonna ajaloolist mitmekesisust ning juhatab tähelepanu pärandile, mis on tänases sotsiaalruumis tihedalt seotud kohalike identiteetidega. Autor tõstab esile arhiivikirjete ning kirikuraamatute kõrval ka suulise pärimuse väärtuse, mis annab hääle unustunud lugudele. Lisaks käsitletakse uurimistöö metoodikat ja lähtekohti, et valgustada tekkinud tulemuste taustal olnud arutelusid. Tuleviku uurimisvõimalustes on kaasatud ka muuseumikogud ja koostöö rahvusvaheliste teadusvõrgustikega. See ülevaade pakub sisendit edasiseks võrdlevaiks analüüsiks ja näitab, kuidas ajaloolised protsessid mõjutavad rahvusruumi kujunemist siin ja laiemalt Läänemeres.