Vikerkaar 1-2/2014

LUULE
Loitsud kurjade vaimude tõrjumiseks Sumeri-akadi bilingvast tõlkinud Amar Annus
Triin Soomets Tsoon nr 2; *kahel pool kostavad…; *metakalmistu koolnud…; *ykskõik mida teed…; *maa tõuseb yles; Loits; *ta ei uskunud…
Lautréamont Maldorori laulud
(:)kivisildnik (:)tunnete sümfoonia nr 1; (:)tunnete sümfoonia nr 2; (:)tunnete sümfoonia nr 3; (:)tunnete sümfoonia nr 4; (:)tunnete sümfoonia nr 5; (:)eesti kultuuri igavus; (:)inimkond – nende kõigi lugu; (:)kui sa armastad; (:)kaevake kuradid
Jürgen Rooste Lolittaggedon (vart enne inimkonna südaööd)

PROOSA
Triin Tasuja Õed
Ervin Õunapuu Kui ingel laskus

ARTIKLID
Kristiina Ross Eesti kurjast
Urmas Nõmmik Iiob ja tema ainumas Jumal
David Hume Dialoogid loomulikust religioonist

Lev Tolstoi Kurja juur
Kus on kurja juur, mille pärast me kõik kannatame?
Kõik kaebavad selle üle, et meie elu pole hää, et inimestes on kasvanud kuri ja kuhtunud armastus, nagu on öeldud evangeeliumis. Rikkad ja tugevad kaebavad selle üle, et inimesed on kõlbeliselt alla käinud, et inimestes pole enam austust vanemate ja ülemuste vastu, et jumalakartus on kadunud, et inimesed anduvad joomisele ja liiderdamisele; vaesed ja nõrgad kaebavad selle üle, et nende elu lämmatab töö ja vaesus, et rikkad on võtnud endale kogu vara, maad, kapitalid ning peavad neid orjuses…

Georges Bataille Jules Michelet

Alari Allik Miks on hea elada „kurjuse ja allakäigu ajastul“?
Nendele inimestele, kes tunnevad, et nende elu on põrgu, millest ühtki teed välja ei paista viivat, võiks olla kasu mõnest arutlusest, mille kaudu keskaegsed jaapanlased õppisid põrguliku argipäevaga toime tulema ja selles isegi midagi positiivset nägema. Budistlik arusaam ajaloost oli nimelt üsna masendav. Ajal, mil ajalooline Buddha elas ja õpetas, kestis üürikest aega õige dharma ajastu (shōbō), pärast mida hakkas maailm tollase ajalookäsituse kohaselt vähehaaval alla käima.

Paul Ricœur Kurjus: väljakutse filosoofiale ja teoloogiale
Slavoj Žižek Radikaalne kurjus kui freudistlik kategooria
Jaan Sootak Hea ja kurja piir

Kunstilugu
Kadri Soo Mõista perevägivalda
Katrin Kivimaa Mõistatades Mäetamme

Vaatenurk
(:)kivisildnik (:)pärast undamist tuleb kui tuleb Kaur Riismaa, „Majus ja majutult“
Mariann Tihane Ah, alati, ah, alati on hilja Jürgen Rooste, „Higgsi boson“; „Laul jääkarudest ja teisi poeese“; „Kõik tänavanurkade muusikud“

Helen Haav Ihade revolutsioon Guy Debord, „Vaatemänguühiskond“
Prantsuse marksistliku filosoofi ja kultuuriteoreetiku Guy Debord’i (1931–1994) peateose “Vaatemänguühiskond” esmatrükk ilmus 1967. aastal, selle eestindus Anti Saare ladusas tõlkes ligi pool sajandit hiljem. Raamat mõjub peaaegu manifestina: see koosneb 221 ühiskonnakriitilisest teesist, tekst on ligipääsetav, paiguti teravmeelne, retooriliselt kaasakiskuv, suisa poeetiline. Teose aforistlikkus on justkui loodud plakatite ja loosungite jaoks.

Silver Rattasepp Darwini unustamine Charles Darwin, „Liikide tekkimine loodusliku valiku teel“