Arnold Akberg. Kunstniku elust ja loomingust

Viivi Viilmanni raamat „Arnold Akberg. Kunstniku elust ja loomingust“ toob esile kunstniku rolli Eesti modernistliku kunsti kujunemises. Teos asetab Akbergi loometee laiemasse ajaloolisse ja kunstilisse konteksti, näidates, kuidas 1920. aastate uuenduslikud voolud, sealhulgas kubism ja konstruktiivsus, mõjutasid tema maalikäsitlust. Autor kirjeldab põhjalikult kunstniku arengut, alates varasematest töödest kuni hilisema perioodini, ning rõhutab tema järjekindlat pühendumust modernismi ideedele. Raamatust saab ülevaate ka Akbergi teoste vastuvõtust eri ajastutel, sealhulgas keerulistel perioodidel, mil ametlik kunstisuund soosinud pigem realistlikku ja ideoloogiliselt kontrollitud loomingut.

Teose üheks tugevuseks on põhjalik pilguheit kunstniku isiksusse ja tema järjekindlusse. Akberg jäi truuks kord omaks võetud kunstilisele ideaalile, isegi kui see ei olnud ajastu peavooluga kooskõlas. Raamat avab tema teoste sisemist loogikat ja vormilist ülesehitust, kirjeldades, kuidas lihtsustatud kujundid, rütm ja värvikäsitlus annavad maalidele omapärase tasakaalu ja selguse. Autor näitab, kuidas Akbergi looming seob omavahel Eesti kunstilugu ja rahvusvahelisi mõjutusi, pannes teda esindama üht vähestest pidevatest sildadest 1920. aastate modernismi ja hilisemate kümnendite vahel. Tema kunst on võrreldud vaikse, ent vankumatu vastupanuga, mis hoidis elus uuenduslikke ideid ka siis, kui ühiskondlikud olud olid nende suhtes vaenulikud.

Arnold Akberg (1894–1984) oli eesti maalikunstnik, kelle loomingut iseloomustab pühendumus modernistlikele suundadele ja vormiotsingutele. Ta kuulus 1920. aastatel Eesti avangardsete kunstnike ringi ning püsis elutruult nende põhimõtete juures ka hilisematel kümnenditel. Inimesena tagasihoidlik ja korrektne, on teda võrreldud muinasjutu tinasõduriga, kes ei loobunud kord valitud teest. Tema panus Eesti kunsti seisneb just selles järjekindluses ja võimes ühendada kohalik kunstikeel rahvusvaheliste uuendustega. Viivi Viilmanni koostatud monograafia jäädvustab Akbergi elu ja loomingu eripära, andes samas tunnistust ka laiematest muutustest Eesti kunstiajaloos.