Selle kevade tervitus. Esseed ja teised kaante vahel ilmumata tekstid

Viivi Luige kogumik „Selle kevade tervitus. Esseed ja teised kaante vahel ilmumata tekstid“ koondab endas mõtisklusi, artikleid ja päevikulaadseid kirjutisi, mis on varem ilmunud ajalehtedes või jäänud seni avaldamata. Tekstid pärinevad eri aegadest, kattes ligi kolme aastakümne pikkuse perioodi, ning peegeldavad autori tundlikku ja täpse keeletajuga mõttemaailma. Teoses põimuvad ühiskondlikud tähelepanekud ja isiklikud kaemused, mis käsitlevad elu Eestis ja Euroopas, kultuurilugu, mälu, keelt ning ajastu vaimu. Luige stiilile omaselt on igas loos peidus peen rütm ja sügav allhoovus, mis annab lihtsatele vaatlusele sageli metafüüsilise mõõtme.

Raamat ei moodusta klassikalises mõttes ühtset narratiivi, vaid toimib kui hajus, kuid sisemiselt seotud maailmavaate peegeldus. Kirjutised ulatuvad eluolu kirjeldustest filosoofilisteks üldistusteks, kuid nende läbivaks joonteks on isiklik ausus, keeleline tundlikkus ja kultuuriline teadlikkus. Mõned tekstid käsitlevad mälestusi või kohtumisi konkreetsete inimestega, teised reageerivad ühiskondlikele muutustele või poliitilistele sündmustele. Luik ei esine õpetaja ega juhendajana, vaid vaatlejana, kes mõtleb ja kahtleb koos lugejaga. Mitmed esseed puudutavad kirjutamist, luulet ja sõna vastutust, rõhutades vaikuse ja sõnade piiril asuva tähenduse tähtsust.

Viivi Luik on eesti proosakirjanik ja luuletaja, kelle looming on pälvinud nii kodumaist kui rahvusvahelist tunnustust. Tema debüüt luuletajana 1960ndatel viis hiljem romaanide ja esseistlike tekstideni, kus tema väljendusviis süvenes ja laienes. Luige tekstides on alati olnud oluline koht kultuurilisel ja ajaloolisel mäluainel ning isikliku kogemuse üldistusvõimel. „Selle kevade tervitus“ näitab teda mitte ainult ilukirjanikuna, vaid ka mõtleja ja maailmatundjana, kellele tekst ei ole pelgalt vorm, vaid olemise viis. See kogumik on ühtaegu tagasi- ja sissepoole vaatav ning mõjub nii lugeja mõistusele kui tunnetusele.