Aabitsajutud

Viivi Luige „Aabitsajutud“ on kogumik lastele mõeldud lühijutte, mis loodi esmakordselt 1970. aastate algul ning mida hiljem on mitmel korral täiendatud ja uustrükkidena välja antud. Käesolev väljaanne koondab Viivi Luige klassikalised aabitsalood koos Jüri Mildebergi illustratsioonidega, pakkudes väikesele lugejale esmatutvust eesti keele, looduse ja inimese sisemaailma kujundite kaudu. Juttude põhieesmärk ei ole mitte üksnes lugemaõpetus, vaid ka väärtuste ja tunnetuse edastamine. Need on lood, kus sündmused arenevad aeglaselt, sõbralikult ja mõtlikult, luues lapse jaoks turvalise maailma, milles keel ja kujund on võrdselt olulised.

„Aabitsajutud“ räägivad lastest, loomadest, aastaaegadest ja kodusest elukeskkonnast. Tekstides põimuvad lihtsad situatsioonid — näiteks jänes, kes kardab pimedust, või laps, kes ei taha uinuda — keelelise täpsuse ja poeetilise tundlikkusega. Luik ei alahinda noore lugeja mõistmisvõimet ega paku kiiret meelelahutust, vaid kutsub kaasa mõtlema, tundma ja kuulama sõna rütmi ning kõla. Tema laused on musikaalsed, vaiksed ja selged, aidates arendada lapse keelekasutust ja kujunditaju. Korduvad motiivid, vaiksed mõtisklused ning soe huumor loovad eesti lastekirjanduses omapärase, äratuntava tooni, mis ühendab lihtsuse ja sügavuse.

Viivi Luik (sündinud 1946) on eesti kirjanik ja luuletaja, kelle looming hõlmab luulet, proosat, esseistikat ja lastekirjandust. „Aabitsajutud“ kuuluvad tema varasemasse loomingusse, kuid oma keelelise täpsuse ja poeetilise maailma tõttu on need lood jäänud püsima kui lastekirjanduse väikesevormide klassika. Luige keel on alati olnud lopsakas ja tähendusrikas, tema tekstid aeglased, kuid kõnelevad sügavamalt kui esmalt paistab. Käesolev väljaanne TEA Kirjastuselt seob endas ajatu sisu ja visuaalselt omanäolise vormi, sobides nii algajale lugejale kui täiskasvanule, kes hindab keele ilu ja kujundi väge.