Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Väga hea (kasutatud)
- Märkused:
- Varrak | 2006
- 201 lk | Kõvakaaneline | 150 x 220 mm
- ISBN: 9789985311998
- Keel: eestikeelne
Viive Ernesaksa mälestusteraamat „Viiv“ on tagasivaade pika ja mitmekülgse teatrialase töö teekonnale. Autor on töötanud muusikalise kujundajana mitmes Eesti teatris – Estonias, Noorsooteatris, Draamateatris – ning olnud ka õppejõud Konservatooriumis. Teoses kajastuvad tema kogemused lavastuste helilise kujundamise juures, kus muusika peab toetama lavastaja mõtet võimalikult märkamatult. Ernesaks rõhutab, et parim kujundus on see, mida vaataja ei teadvusta, kuid mis loob lavastuse tervikliku atmosfääri ja annab edasi meeleolu. Raamat pakub sissevaadet teatrilavastuste sünniprotsessi ning muusikalise kujunduse tähendusse, mida publik sageli tajub, kuid harva teadlikult märkab.
Teos on ennekõike mälestuslik ja portreteerib laia ringi kultuuriinimesi, kellega autor on aastakümnete jooksul kokku puutunud. Ernesaks meenutab kohtumisi ja koostööd näitlejate, lauljate, lavastajate ja tantsijatega, kelle kõrval ta on töötanud, ning kirjeldab teatri- ja muusikamaailma argipäeva. Tema vaated ja meenutused annavad edasi Eesti teatriloo olulisi hetki ja atmosfääri, mida iseloomustavad nii loomingulised otsingud kui ka ajastu eripärad. Raamatusse põimitud kogemused ja tähelepanekud ei ole pelgalt isiklikud mälestused, vaid ka laiem tunnistus ühe põlvkonna loomeinimeste tööst ja kultuuripärandist.
Viive Ernesaks (sündinud 1935) kuulub tuntud Ernesakside suguvõsasse ning on oma tööga jätnud olulise jälje Eesti teatrimuusika arengusse. Ta on loonud helikujundusi nii lavastustele kui ka filmidele, panustanud õpetajana muusikaharidusse ja töötanud koos paljude tunnustatud lavastajate ja näitlejatega. Tema panust Eesti kultuuri on hinnatud kui peent ja professionaalset taustajõudu, mis on aidanud kujundada terviklikke lavakunstiteoseid. „Viiv“ on isiklik ja avameelne pilk loomingulisele teekonnale, mis lisab Eesti teatri- ja muusikalukku väärtusliku ja inimliku mõõtme. Saatesõna on kirjutanud lavastaja Endrik Kerge, mis rõhutab autori rolli kultuurielu mitmekesises võrgustikus.
