Kohustuslikud etüüdid

„Kohustuslikud etüüdid” on Viire Villandi luulekogu, mis keskendub isiklikule kogemusele ja sisekaemusele. Värssides peegelduvad lapsepõlvemälestused, täiskasvanuks saamise künnisel kogetud muutused ning armastuse piirhetked. Autor kasutab lihtsat, ent kujundlikku keelt, mille kaudu avanevad nii igatsus kui ka elurõõm, mälestuste soojus ja uute teede otsing. Luuletustes on tunda noore inimese tundlikku tähelepanekut ümbritseva maailma suhtes ning samas ka vajadust leida oma koht ja hääl. Kogu on isiklik ja vahetu, kandes endas selget autobiograafilist tooni.

Kogumiku ülesehitus laseb lugejal liikuda läbi eluetappide, kus mälestused ja igapäevased pildid põimuvad suuremate tunnetega. Mõned värsid keskenduvad lapsepõlve detailidele, näiteks kooliajale ja nooruse sügisesse peidetud mälestustele, teised aga peegeldavad intiimset suhet armastuse ja lähedase inimesega. Autor kasutab sageli looduspilte ja lihtsaid metafoore, et anda edasi hinge liikumist ja sisemist igatsust. Seeläbi on kogul nii ajastutruu kui ka universaalne mõõde, mis teeb sellest väärt lugemisvara ka hilisematele põlvkondadele.

Viire Villandi (sündinud 1955 Tallinnas) on eesti luuletaja, kelle loomingus põimuvad isiklikud kogemused ja poeetiline kujundlikkus. Ta lõpetas Tallinna 42. Keskkooli 1973. aastal ning õppis seejärel kaks aastat Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Luulekogu „Kohustuslikud etüüdid” ilmumise ajal töötas Villandi TRÜ teaduslikus raamatukogus. Tema värssides peegeldub põlvkondlik taust ja isiklik kogemus, mis on väljendatud siiralt ja otsekoheselt. Villandi loomingut iseloomustab vahetu väljendusviis, kus isiklik tunne ja mälestus muutuvad poeetiliseks üldistuseks.