Klaasmõõk. Punane Kuninganna II. Põlvita või sure

Victoria Aveyardi romaani „Klaasmõõk“ tegevus jätkub sealt, kus „Punane Kuninganna“ lõppes – peategelane Mare Barrow on reetmise, kaotuse ja uue jõu ärkamise keskel. Mare, kelles on ühendatud punase veri pärand ja hõbedaste võimed, püüab leida teisi temasarnaseid – inimesi, kelle veres peitub midagi uut, senitundmatut. Tema eesmärk on üles ehitada vastupanuvõrgustik valitseva korra vastu, kuid mida kaugemale ta teel jõuab, seda rohkem ähmastuvad piirid sõpruse, reetmise ja halastamatu võimuiha vahel. Sõda ei ole enam teoreetiline võimalus, vaid pealetungiv tegelikkus, milles tuleb teha valikuid, mis ei pruugi kunagi olla õiged.

Romaani maailm on düstoopiline ja kihiline, kus vere värv määrab inimese saatuse – punased teenivad ja alluvad, hõbedased valitsevad. Kuid Mare kehastab nende kahe maailma kokkupõrget ning tema olemasolu ise on oht kogu süsteemile. Oma teekonnal tuleb tal taluda kaotusi, kahelda iseendas ja õppida oma jõudu kontrollima. Aveyard arendab süžeed edasi tempokalt ja ootamatute pööretega, hoides fookuses peategelase sisemised heitlused. Suureneb ka maailm, kuhu tegevus asetub – avanevad uued paigad, taustsüsteemid ja jõujooned. „Klaasmõõk“ on ühtaegu fantaasiaromaan ja lugu eneseotsingust ning kompromisside valulisest paratamatusest.

Victoria Aveyard on ameerika kirjanik ja stsenarist, kelle „Punase Kuninganna“ sari on pälvinud ülemaailmset tähelepanu noortele suunatud fantaasiakirjanduse austajate seas. Tema loomingus põimuvad ühiskonnakriitika, võimudünaamikad ja noorte identiteediotsingud. Aveyard on tuntud oma võime poolest luua pingelisi, emotsionaalselt laetud süžeesid, mis käsitlevad keerulisi valikuid ja inimlikku vastupanu. „Klaasmõõk“ kinnitab tema oskust arendada edasi keerulisi tegelaskujusid ning luua maailmu, kus iga tegevusel on tagajärg ja iga valik võib muuta kogu tulevikku.