Hüljatud 3. osa

Victor Hugo monumentaalse romaani „Hüljatud“ kolmas osa jätkab Jean Valjeani eluloo jälgimist, süvendades teose sotsiaalset mõõdet ja moraalset pinget. Selles osas on keskne koht Cosette’i ja Marius’e loo arengul, kuid fookus laieneb ka Prantsusmaa 19. sajandi alguse ühiskondlikele vastuoludele. Revolutsioonilised ideed, klasside vaheline pinge ja noorte idealistide kokkupõrked võimuga moodustavad ajaloolise tausta, mille keskel isiklikud saatused hargnevad. Jean Valjean on endiselt sunnitud varjama oma minevikku ja identiteeti, samas kui tema sees kasvab soov kaitsta Cosette’i ja tagada talle turvaline elu väljaspool kannatuste maailma.

Teose selles osas tutvustatakse põhjalikumalt ka Thenardier’de perekonda ja nende manipuleerivat loomust. Marius, keda huvitavad vabariiklikud ideed ja kes on seotud noorte revolutsionääride ringkonnaga, kujuneb välja kui uus moraalne keskpunkt, kelle sisemised heitlused ja tunded Cosette’i vastu viivad mitme tegelase teed saatuslikult kokku. Hugo annab palju ruumi detailsele kirjeldamisele: olgu see Pariisi kanalisatsioon, barrikaadide ehitamine või vaimsete dilemmade läbielamine, iga stseen on osa suurest moraalsest panoraamist. Sellega rõhutab autor üksikisiku tähtsust ajaloo murrangulistes hetkedes.

Victor Hugo (1802–1885) oli prantsuse romantismi keskseid kujundajaid ning ühiskondliku närviga kirjanik, kelle looming ühendas poeetilist keelt ja sotsiaalset vastutust. „Hüljatud“ pole pelgalt lugu põgenenud sunnitöölisest ja orbust, vaid sügav allegooria lunastusest, õiglusest ja inimlikust väärikusest. Hugo püüdlus anda häält neile, kelle elu on ühiskond eiranud või hülganud, teeb romaani jätkuvalt kõnekaks. Kolmas osa kujutab sellest võimsast jutustusest üht pingeliseimat ja ideeliselt koondatumat lõiku, milles põimuvad isiklik saatus ja ajalooline sündmustik ühtseks eetiliseks tervikuks.