Hüljatud 2. osa

Victor Hugo romaani „Hüljatud“ teine osa jätkab mahuka teose sündmustikku, milles kujutatakse 19. sajandi alguse Prantsusmaa ühiskondlikke vastuolusid läbi üksikisikute saatuste. Selle osa keskmes on eelkõige Jean Valjeani sisemine areng pärast esimest osa sündmusi, tema püüdlused elada ausat elu ja samal ajal kaitsta väikest Cosettet, kelle eest hoolitsemise ta on endale südameasjaks võtnud. Läbivaks pingeväljaks jääb ka inspektor Javerti pidev jälitamine, mis sümboliseerib õiguse ja armu, seaduse ja südametunnistuse kokkupõrget. Teos liigub ühiskonnakriitilisest üldistusplaanist konkreetsete inimsuhete ja valikute juurde, andes rohkem ruumi tegelaste psühholoogilisele sügavusele.

Romaani teine osa tutvustab ka uusi kõrvaltegelasi ning avab mitmeid uusi tegevusliine, milles põimuvad juhuslikkus ja saatuslikkus, armastus ja ohverdamine. Hugo detailne kirjeldamislaad ulatub nii Pariisi agulite halli argipäeva kui ka ühiskondliku süsteemi keerdkäikudesse – vaesuse, harimatuse ja ülekohtu seosed ei ole pelgalt dekoratiivsed, vaid moodustavad teose eetilise ja poliitilise selgroo. Samas on nähtav ka autori romantiline kujutlusvõime, mis laseb valgusel tungida pimedusse, lootusel kasvada keset viletsust. Kosette lapsepõlve ning tema suhet Valjeaniga kujutatakse südamlikult, rõhutades usalduse ja hoolivuse tähtsust maailmas, kus turvatunne pole iseenesestmõistetav.

Victor Hugo (1802–1885) oli prantsuse kirjanik, luuletaja ja ühiskondlik mõtleja, kelle loomingus kohtuvad romantiline idealism ja sotsiaalne teadlikkus. „Hüljatud“ on tema tuntuim romaan, mille kirjutamiseks kulus ligi 17 aastat ning mille ulatus ja temaatiline haare on märkimisväärne. Hugo oli oma ajastu üks silmapaistvamaid intellektuaale, kes pühendas end nii kirjandusele kui ka ühiskondlikele reformidele. Teose teine osa on oluline vaheetapp, mis süvendab tegelaste moraalset keerukust ning valmistab ette sündmusi, mis leiavad lahenduse romaani järgnevas osas.